Järgnevalt aiapidajatele mõningaid soovitusi töödeks, mida jürikuul ette võtta...

* Puude-põõsaste lõikamisaeg kestab
Aprillis jätkub puude-põõsaste lõikamine. Seda tööd saab teha kuni pungade puhkemiseni, tavaliselt kuu keskpaigani või lõpuni. Hilisel kevadel pikeneb see aeg merele avatud rannikualadel, eriti Põhja-Eestis. Nendes piirkondades, kus maapind sulanud ning päike õhu soojaks kütab, asuvad pungad jõudsalt varem paisuma ning lõikaminegi tuleb enne lõpetada. Varase mahlavooluga puid ei soovita enam kääride-saega puutuda, nende lõikamine on paslik jätta suveks, kui lehed juba täiskasvanud. Loe lisaks...

* Vanad vaarikavarred lõkkesse!

Kui vaarika- või pampliistandikust jäid viljunud oksad sügisel välja lõikamata, tuleb seda nüüd teha. Tüükaid ei või mitte jätta (kahjuks paljudes aedades seda soovitust eiratakse). Varred ikka maapinnani maha, kui just ei taheta kahjuritele pelgupaika tekitada. Ära tuleks lõigata ka põõsas olevad kidurad varred, sest need nagunii vilju ei näita, küll aga ammutavad taime kasvujõudu. Allesjäävate varte tipud võib kuni paarikümne cm võrra tagasi lõigata, nii kasvavad varre keskossa tugevamad ja rohkem saaki kandvad külgvõrsed.

* Aknalaua-aiandus on täies hoos
Valgusküllasel aknalaual saab täie hoo vitamiinirohelise ning avamaa- ja kasvuhoonetaimede ettekasvatamine. Seemnepakkidel on tavaliselt kirjas, millal midagi külvata. Kuna aiapoodides on istikukassettide valik üsna suur, tuleks seemned algul väiksemahulistesse kuubikutesse panna ning istikud vastavalt juurestiku kasvule suurematesse kassettidesse ümber tõsta. Kevade venimisel on eriti oluline, et juurestik ruumipuudusse ei jääks ning hoolealuste mahukamasse nõusse siirdamine on möödapääsmatu.

* Vajuta üleskerkinud taimed tagasi!
Kui lumi on sulanud, heida esimesel võimalusel pilk sügisel istutatud püsikutele, lillesibulatele ja pistokstele, sest maa mitmekordne vaheldumisi külmumine ja sulamine tekitas taimedele külmakergitusi. Pealegi kujundasid pisinärilised lumealust sula pinnast oma tahtmist mööda ringi. Kui nüüd taimehakatisi mulda tagasi ei vajuta, kuivab osa juuri.

* Näpunäiteid rooside kevadhooldamiseks

- Roosid vabasta kevadel katetest siis, kui krookused ajavad ninad maast välja (tavaliselt jääb see aprilli algupoolde).

- Pärast külma talve oota näiliselt hukkunud okste tagasilõikamisega või taime väljajuurimisega, sest taim võib talvešokist hiljem väljuda.

- Rooside hankimisel uuri kindlasti, milline on pookealus. Eestis kasutatav koerkibuvits (Rosa canina) on väga külmakindel, lõunast toodavate rooside pookealus ei pea aga meie talvele sageli vastu.

- Istuta roos 7-10 cm sügavamale, kui ta potis kasvas, jättes pookekoha mulla sisse.

* Kraabi puudelt liigne samblik maha!

Nii mõneski aias on nuhtluseks puudel pesitsev samblik, vanemate puude tüvedele ja okstele tekib ka märgatavalt korpa. Selliste lisandite kaenlasse peitusid talveks kahjurid, kes soojaga mööda puud laiali jooksevad ja röövretke alustavad. Käbe aednik jõuab veel tüvede ümber maha laotatud kilele või paberile kraabitud sambliku ja koorepuruga ka mõned taimevaenlased kahjutuks teha. Selleks tööks on otstarbekas kasutada jämedast jõhvist harja või karedaid töökindaid. Varasemal ajal soovitatud traatharja võib ära unustada, sest see vigastab tervet koort.

Pärast puude juures müttamist oleks hea maapind tiheda rehaga üle riisuda, saamaks võimalikult palju pudemeid kätte (seda juhul, kui puud murus kasvavad). Kui pinnas aga haritav on, kuluks see labidaga pahupidi pöörata ning sellega kahjurid igaveseks maa rüppe aheldada.

* Kasuta karbamiidi puude pritsimiseks
Kui viljapuud on lõigatud ning samblik ja liigne korp eemaldatud (ehk teisiti öeldes mehaanilised taimekaitsetööd tehtud), tuleks võtta prits ning nii puud kui ka neid ümbritseb maapind näiteks 5-7% karbamiidi lahusega põhjalikult üle piserdada. Nii oleme tänavuse saagi ohtlikke taimekaitsevahendeid kasutamata kahjurite suurrüüstest päästnud.
NB! Seda muidugi juhul, kui kõiki aias olevaid puud töötleme. Kasvõi mõne kahjurikolde säilitamise korral rändavad pahategijad sealt ka puhastatud puudele lehti, õisi ja vilju maitsma. Lähestikku paiknevate aedade korral jääb soovitud tulemus väiksemaks, juhul kui naabrid sama tööd ette ei võta.
NB! Kange karbamiidilahusega tohib pritsida ainult siis, kui puud veel pungas on, avanenud lehtedele tekitab see põletusi.

* Liimivööd kahjurite vastu

Puude all pinnases talvitunud kahjurid hakkavad ilmade soojenedes tüvesid mööda üles ronima. Nende kinnipüüdmiseks on aiaärides saadaval liimivööd, mis nüüd puutüvede ümber tuleb siduda. Loe liimivööde kohta lähemalt...

* Sõstra-pahklest kummitab
Musta sõstra põõsaste üle-eestiliseks nuhtluseks on sõstra-pahklest. Paljud aiapidajad ei tule selle pealegi, et kahjur nende hoolealuste juures vinduvat laastamistööd teeb. Märkavad alles siis, kui põõsad suvel pooleldi raagus on. Seepärast tuleb kevadel kõik oksad väga hoolikalt üle vaadata ja ümmargused paisunud pungad ära noppida. Visata tuleb need kahjuripommid mitte maha, vaid lõkkesse või ahju.

* Maasikapeenarde puhastamine
Kui kuivanud lehed jäid sügisel ajapuuduse või pakasetõrje eesmärgil koristamata, tuleb seda nüüd esimesel võimalusel teha. Praht loomulikult kohe lõkkesse, sest see kubiseb haigustekitajatest!

* Talvekatete eemaldamine

Ilmade soojenedes tuleb talvel taimedel olnud valgust varjav kate eemaldada, sest ka sealses videvikus avanevad pungad soojaga jõudsalt. Ootamatult päikese kätte sattununa saavad heledad võrsehakatised šoki ning hukkuvad. Kui pungad on juba suured ning heledad, tuleb neid esimestel päevadel otsese päikese eest varjutada.

* Ära kiirusta varjutuskangaste eemaldamisega!

Kuu alguses jälgi, et igihaljad lehtpõõsasad ja okaspuud (eriti Hollandist ja mujalt soojemast kliimast toodud) oleksid veel varjutuskangaga kaetud ning ära kiirusta kanga eemaldamisega. Õrnemad taimed vajavad varju seni, kuni nende juured tööle hakkavad. Osadel taimedel toimub see alles siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on pidevalt üle +5 kraadi. Küllaltki kapriisne on näiteks mahoonia, kellelt varjutuskanga äravõtmisega ei saa kiirustada. Kangas võta ära pilves ilmaga.

* Aprillis algab istutamine
Puid ja põõsaid võib hakkata istutama kohe, kui kelts sulanud ja pori kadunud. Paljasjuursete istikute puhul on väga oluline, et juurdumisaeg enne lehtimist võimalikult pikk oleks ja taimed varakevadist niiskusvaru põhjalikult kasutada saaksid. Nõuistikute eeliseks on see, et neid võib vabalt ka hilisemal ajal ja juba lehtinult kasvukohta siirdada.
Loe istutamise kohta lisaks...

Mida jälgida istikute ostmisel?

- võimaluse korral palu müüjat nõuistik potist välja võtta, et veenduda juurepalli seisundis: väga keerdunud juurtega istik pole parim variant

- vaata, et ostetava istiku tüvi ja võra oleksid terved

- müügikohas on istikul sageli pindmised juured paljad: nende kaitseks palu müüjal potti peotäis-paar niisket turvast lisada

- kui istiku võra on kujundamata, palu müüjal see töö ära teha

- enne ostmist veendu, et nõuistiku juurepall oleks piisavalt niiske.

- paljasjuursete istikute hulgast vali sellised, millel on tihe narmasjuurestik.

* Osta taimmaterjal tuntud tegijatelt
Nii lillesibulad kui istikud hangi tuntud ja tunnustatud eestimaistelt firmadelt või kasvatajatelt. Tundmatu müüja juhusliku odava kaubaga võid kõvasti petta saada. Ka mõnedes kataloogides või meediareklaamides pakutavad imetaimed (näiteks ronimaasikad) on kahtlase väärtusega. Ka võivad sellised müüjad pakkuda mitmekordse hinna eest eestimaistele samaväärseid taimi. Alati eelista Eestis kasvatatud taime lõunapoolsetest soojematest oludest sissetoodule.

* Muru ootab hoolitsemist
Aiapidaja igakevadiseks mureks on see, millisena muru lume alt lagedale tuleb. Korralikult külmunud pinnase puhul peaks kamar üsna hea välja nägema, kuid lumevaiba alune sula maa võib üsna armetus seisus olla. Pisielukad on sinna sageli käike ja avausi uuristanud ning mullakuhilaid tekitanud. Nüüd ei jää muud üle, kui esimesel võimalusel pärast pori kadumist muld laiali ajada ja tühikud täita. Lisaks vajavad ärariisumist praht, samblikud ja kulukiht. Kui muld on raske lõimisega, oleks hea pinnast aiahargi, nugarulli või püstlõikuriga õhustada.

* Kartulite idandamine

Aprillis on aeg tuua seemnekartulid keldrist sooja ruumi ja alustada nende idandamist. Nii on lootust varem värskeid mugulaid maitsma hakata.

Tavalisel aiapidajal on seemnekartulite saamine viimasel ajal üsna probleemseks muutunud: uusi ja häid sorte on kirjade järgi küll üsna palju, kuid nende ametlikke müüjaid vähe. Turult ja mujalt juhuslikust kohast osta on risk, sest nii võib mugulaga haiguse kaasa saada. Eriti hoiatavad asjatundjad Poolast pärit kartulite soetamise eest.

* Meelita kasulikud olendid aeda!
Veel võimalus linde aeda meelitada: hekid, ilupõõsad ja põõsarühmad tuleks kujundada nii parajalt tihedaks, et sulelised seal kevadel pesaehitamise ohutu leiaksid olema. Sama kehtib ka siilidele ja kärnkonnadele turvapaiga võimaldamisel. Nemadki on meistrid aiavaenlasi hävitama.
Seda, et aias pesitsevad sulelised on õige agarad puutüvedelt ja okstelt kahjureid kinni nabima, võivad kinnitada need aiapidajad, kes oma valdustes aeg-ajalt vaatlusi teevad. Mida rohkem lindudele pesakastide või tihedate põõsaste näol pesitsemisvõimalusi loodud, seda vähem kahjureid.
Loodus teeb vahel veel aprilli lõpus või maikuuski tagasilööke ja laseb lumelgi maha sadada. Selleks puhuks on hea, kui lindude söödamajades toiduvarud olemas. Linnuteadlased soovitavad hilislume ja -külma korral aeda sahaga või labidaga teerajad lükata, kuhu lindudel hea laskuda oleks.

* Vaata katteloorivarud üle
Kuu lõpus taimede väljaistutamise ajal tasuks kindlasti katteloori varud üle vaadata ning vajadusel lisa muretseda. Soojalainega võib enneaegne suvekuumus meelitada õiepungad avanema ning külmakraadide tagasitulek saab muidu saagile saatuslikuks. Tõsi, suuri viljapuid on üsna raske looriga katta, küll aga saab õitsvaid marjapõõsaid ja maasikaid sel moel kaitsta.

* Uuri enne taimetöid külvikalendrit

Enne igat taimetööd viska pilk külvikalendrisse (kogemuste põhjal sobib selleks Thuni kalender). Kosmiliselt sobivaima aja (nt peakapsastele lehepäev, porganditele juurepäev, kurkidele viljapäev, lilledele õiepäev) valik taimedega suhtlemisel vähendab neil stressi ning soodustab meie soovitud organi kasvu ja arengut. Vaata külvikalendrit...

* Hüva nõu internetist
Kui oma tarkusest peaks napiks jääma, võib hädavajaliku küsimuse internetti poetada: www.aiandus.ee/foorum.php. Ka siinne muu jooksev teave aianduse kohta kulub marjaks ära.

© Väino Eskla