Võib tunduda, et puidule on ostjaid raske leida ja nüüd võiks Eesti puiduküttel kombijaamasid täis ehitada. Selline lähenemine on aga lühinägelik, sest puiduturu langus on ajutine ning juba mõne aja pärast tekib jälle nõudlus.

Eesti metsaressursi analüüsid näitavad, et järgnevatel aastakümnetel saame kütteks  kasutada puitu vähem kui praegu, sest muutub nii metsade vanuseline kui ka liigiline koosseis. Katlamajade varustamisel on vaja siis rohkem pingutada ja edaspidi on kindlasti vaja kasutusele võtta nii raiejäätmed kui ka kännud.

Energiamajanduse riikliku arengukava eelnõus aastani 2020 on märgitud, et Eesti elektrivajadustest võiks toota kombijaamad 20% ja see on igati realistlik. Olemasolevatest fossiilkütustel koostootmisjaamadest saadud elekter moodustab kogu elektritoodangust 11% ja kui siia lisada uute käikuminevate puiduküttel koostootmisjaamade toodang, võiks see 20% täis tulla.

Kombijaamale asukoha valimisel tuleb silmas pidada mitmeid aspekte. Mitte ainult lähedal asuva linna elanike arvu, vaid ka seda, kas on olemas muid aastaringi soojust vajavaid tarbijaid. Koostootmisjaamade rajamisel on kõige keerulisem just suvel toodetud soojusenergiale leida kasutust.

Kuidas aga motiveerida metsaomanikku kütteks kasutatava hakkepuidu jaoks madalama kvaliteediga puitu raiuma? Hakkpuitu toodetakse alati tavalise metsaraie kõrval, seega peaks motiveerima omanikku oma metsi majandama. Et füüsiline isik ei saa metsa majandamisel tehtud kulusid maksustatavast tulust maha arvata, müüvad paljud metsa maha koos maaga või jätavad üldse majandamata.

Õiglasema maksustamise korral tekiks metsaomanikel huvi teha valgustusraieid, mis annaks ka kütteks sobivat puitmassi. Et aga asi veelgi atraktiivsem oleks, võiks Soome eeskujul maksta metsaomanikele toetusi hooldusraieteks ja puitmassi müügiks energia tootmiseks.

Kindlasti ei saa bioenergeetika olla Eesti metsanduse päästerõngas, kuid ta saab olla täiendavaks sissetulekuks metsa majandamisest, võimaluseks kasutada taastuvaid loodussõbralikke kütuseid ja aitaks vähendada sõltuvust impordist ning suurendada tööhõivet maapiirkondades. Puitkütuseid ei saa toota sõltumata üldisest metsaraiest – kui raiet tehakse, tuleb ka küttepuitu.

Peeter Muiste, EMÜ metsatööstuse osakonna juhataja, puitkütuse ressursi uurimisgrupi juht

Allikas: ajaleht Maaülikool 12.03.09.