14. märts on emakeelepäev. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA ütleb tähtpäeva kohta järgmist.

"Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristian Jaak Peterson (1801-1822) sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes."

Just see päev ongi keelele suurema tähelepanu pööramiseks.

Keeleteema puudutab üha enam ka aiandust. Mida rohkem tuuakse meile mujalt taimi ja võetakse kasutusele uusi aiatarvikuid, seda suurem on vajadus eestikeelse sõnavara järele. Kui taimede osas on sõnaseadmine tänu nimekomisjonile  kontrolli all, siis kaugeltki sama ei saa öelda muu aianduse kohta. Uued sõnad küll tekivad, kuid stiihiliselt ja sünonüümidena.

Teema põhjalikumaks valgustamiseks toon lugeja ette ühe varasema kirjutise Jüri Annisti ja käesoleva artikli allakirjutaja sulest.

Kutsume kaasa mõtlema mõnede terminite määratlemises. Suvalist aiandusraamatut avades vaatavad meile vastu alpiaiad, turbaaiad, nõmmeaiad ja tont teab, mis aiad veel. Jääb üle vaid imestada, kuidas kõik need - aiad aeda ära mahuvad! Sootaimla on loomulikult tuletis tuntud ja armastatud kiviktaimlast. Alpipeenra eeskuju ei tule samuti kaugelt otsida - lillepeenar kohe suupärasena võtta. Ega aednikud polegi selgeks vaielnud, milline terminite jada keelele paremini istub, kas: alpiaed, sooaed, viljapuuaed, sõnajalaaed; või turbapeenar, lillepeenar, nõmmepeenar, seenepeenar; või hoopis lilletaimla, turbataimla, kiviktaimla, nõmmetaimla.

Andke teada, kuidas sooviksite termineid reastatuna näha, et lugemisel kohe aru saada, millest jutt käib, kas mõnekümne ruutmeetrisest aiast või mõneruutmeetrisest seeneaiast või hoopis mõnesajaruutmeetrisest turbapeenrast ehk äkki paariruutmeetrisest kiviktaimlast või sajaruutmeetrisest alpitaimlast…. Äkki on viimane hoopis alpinaarium! Kas parimal juhul paarisajaliitrine plastveesilm on pidulik aiabassein? Selle kõrval tuleks siis täismõõduline ujumisbassein nimetada lausa ookeaniks. Kas vesiroosiga väärindatud vett täis puutünn väärib tiigi nime?

Samuti kutsume sõna sekka ütlema muudegi eestikeelsete aiandusmõistete osas: aiatööriistad ja -masinad, kiled, loorid, vaibad jm aiatarvikud, uute taimede, haiguste ja kahjurite nimed. Loetelu võiks veelgi jätkuda…. Olgu ka öeldud, et keelehuviliste sisukad sõnad ja asjalikud arvamused aitavad kiirendada aiandussõnastiku koostamist. Töö käib juba mõnda aega.
Saatke heietused ja ettepanekud e-posti aadressile info@aiandus.ee.

Üleskutse on saanud järjest päevakohasemaks, aina rohkem häirib keelekorraldus (õigemini -korratus) nii aiandusfirmasid kui ka teadureid ja õppureid. Mitmetes eluvaldkondades on saadud juba ammu nii kaugele, et kaante vahel on erialasõnaraamatud. Ka meie tegevusala ootab sama tulemust.

Aianduskeele edendamise eestvedajateks on juba aastaid olnud praeguse EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Kalju Kask ning Räpina Aianduskooli õpetaja Jaan Kivistik. Siiski ei piisa ühtse sõnavara loomiseks ja evitamiseks nii vähestest jõududest. Vaja oleks hoopis laiemat asjatundjate ringi, kuhu ka keelespetsialistid kuuluksid. Lisaks riigipoolset toetust...

Meie portaalis on keeleküsimuste jaoks eraldi rubriik: Sõnavara.

Väino Eskla