Just nimelt valgub. Sest kõik rõõmus ja kevadine tuleb kukesammhaaval Sõrve säärest üle Pärnumaa ja Läänemaa Tallinna ja Peipsi veerde – kiivitaja suletutt ja lumikellukese õienups...

Nagu arvata oligi, tõi naistepäeva-eelne aeg lõokesed üle mere Eestisse, kiivitajad otsejoones järel. Lõo nokad esialgu veel erilisi trillereid ei paku, kuid kaunite helidega rõõmustavad meid ka talve siinmail üle elanud kuldnokad ja musträstad. Need viimati nimetud – kuldse nokaga mustad rästad – laulavad ütlemata ilusti, igal juhul tasub tallinlastelgi päikseloojangul kõrvad kikkis hoida. Kui aga õues kohe kuidagi kevadet ei kuule ega näe, siis otsige virtuaalilmas Looduskalender.ee-st üles kotkakaamera ja vaadake, kuidas kaks merikotkast oma pesakuhilale Läänemaal aina uusi oksi tassivad ja neid kõhu alla sättides mugavat kõhutamisaset teevad. Kuus-seitse talve vanad kotkaemand ja -isand ei pea paljuks pesa roheliste okstega kaunistada. Teine, kakukaamera, näitab, et kodukakupaaril on juba neli muna.

Metsis tõmbab triipu

Kui linnuhuvilised kirjutavad oma listis aina sellest, kuidas õhtuhämaruses kakud üksteist huikavad ja ka vallatledes järelpõlvele alguse panevad, siis põnevat on hommikuvalguseski – metsised on peale asulates kondamise koondunud oma mänguplatsidele. Tärkavat mänguhoogu reedavad pikad sulekriipsud lumel. Rähni-trumm pole meil siin Peipsi ääres veel käima läinud, küll harjutab puukoristaja vilistamist. Vareserahvas sätib asjalikult pesa ja sellele liiga lähedale sattunud orav saab korralikult läbi tuuseldatud.

Loe edasi…

Allikas: Eesti Päevaleht  11.03.2009 Kristel Vilbaste