Järgnevates punktides on kirjas olulisemad tegurid, mille alusel saab ennustada eelolevat puuvilja- ja marjasaaki.

1.      Puuviljade ja marjade järgmise aasta saagile pannakse alus suve teisel poolel (siis hakkavad okstel moodustuma õiepungaalgmed). Sama aasta väga tugev saagikanne ning toitainete ja niiskuse vähesus pärsivad uute algmete moodustumist. Viljapuud kipuvad (eriti vanemas eas) nende tegurite mõjul muutuma perioodiliselt viljuvaks. Saagikande ühtlustamiseks aitab väga palju kaasa korralik iga-aastane võrakujundus (lõikus).

2.      Järgmine oluline tegur uue saagi määramisel on talvitumine. Ka piisava hulga õiepungade olemasolu korral võib näiteks meil sagedane veebruari-märtsi järsk õhutemperatuuri kõikumine saagilootused tühiseks muuta.

3.      Õitsemiseelne ja -aegne tugev öökülm võib nullistada kõige suuremadki saagikavad.

4.      Kestev õitsemisaegne madal temperatuur (ehkki plusskraadides) vähendab saaki oluliselt, sest sel ajal ei tolmeldu õied piisavalt (vähene putukate lendlus).

5.      Õitsemisaegne väga kõrge õhutemperatuur vähendab samuti saaki, sest õite viljastumisaeg jääb osa sortidel liiga lühikeseks.

6.      Suure hulga taimekahjurite (lehetäid, õielõikajad jt) esinemine õitsemise eel ja ajal (s.t soodsa ilmastikuga ja taimekaitse puudumisel) võivad ka pool saaki hävitada.

7.      Põud õitsemise ajal ja pärast seda varistab hiljem suure hulga viljaalgeid (puu või põõsas ei suuda vilju toita).

Arvestades neid tegureid, saab lõpliku saagiennustuse panna alles pärast “juunivarisemist” (s.o 7. punkti). Kastmis- ja niisutusvõimaluste ning õigeaegse taimekaitse korral saab saagi muidugi varem paika panna.

Väino Eskla

16.02.09