Üle kuu on möödunud sellest, kui sai välja viidud jõulupuu, aga ikka veel võib toast leida tüütuid kuuseokkaid. Seega on küllaltki sobiv rääkida jõulupuudest ning ega uued jõuludki enam mägede taga ole!

Eestlaste arusaamad ja ootused jõulupuude suhtes on hakanud muutuma. Üha sagedamini jäävad müügiaia nurka nukralt konutama looduslikult kasvanud kodumaised jõulukuused. Üha suuremat võidukäiku teevad spetsiaalselt istandikes kasvanud jõulupuuliigid, nii meie jaoks eksootilisemad puuliigid (kaukaasia nulg, torkav kuusk jt), aga ka meie traditsiooniline jõulupuu – harilik kuusk.

Praegust turuseisu iseloomustab see, et looduslikult kasvanud jõulukuused ei suuda spetsiaalselt kasvatatud ja kujundatud jõulupuudele turul konkurentsi pakkuda. Eestis on jõulupuude kasvatamine kui tegevusala suhteliselt tagasihoidlikul järjel. Seetõttu on küllaltki suur osa pakutavast pärit piiri tagant. Suurimad jõulupuude kasvatajad on Saksamaa ja Taani, kus sellest on maaomanikele kujunenud üks peamisi kõrvaltegevusalasid.

Kuid Eestiski on täidetud peamised eeldused, et olukorda muuta. Tekkinud on nõudlus kvaliteetse hariliku kuuse järele ja olemas ka maaomanike huvi kasvatada jõulupuid ning maaressurss. Erinevatel andmetel on Eestis ligikaudu 290 000 ha aktiivsest kasutusest väljas olevaid põllu- ning karjamaid, millest osale oleks võimalik leida rakendust jõulukuuseistandike rajamiseks.

Iga majandustegevuse eesmärk on teenida maksimaalselt tulu. Seetõttu tuleks hinnata ka jõulupuude kasvatamise kui ühe alternatiivse maakasutusviisi tulukust ning seda võrrelda teiste võimalike tegevusaladega.

Alternatiivse maakasutuse tulukuse võrdlus

*Allikas: Ehrlich, 2006

**Allikas: Värnik, 2005

Tabelist järeldub selgelt, et kui jõulupuude (hariliku kuuse) kasvatamisel suudetakse kvaliteetsete puude väljatulek viia vähemalt 60%-ni, on see tegevus märgatavalt tulusam kui teised võrdlusesse lisatud alternatiivsed maakasutusviisid – nii põllumajandus kui metsandus.

Seega ei näe ühtegi põhjust, miks me ei võiks enda kodumaise kvaliteetse hariliku kuusega konkureerida Eesti siseturul ning anda panus Eesti eksporti, pakkudes konkurentsi ka meie naaberriikides – nii Põhjamaades, Lätis kui ka Venemaal.

Risto Sirgmets, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teadur.

Allikas: ajaleht Maaülikool 12.02.09.