Toidupoes käies oleme juba õppinud valima värviliste pakenditega hullutavalt mõjuvate kaupade ja korralike kõhtutäitvate toiduainete vahel. Kuna taimi igapäevaselt ei osteta, siis neid vahetevahel aiaäris või puukoolis valides võtab selles maailmas orienteerumine hoopis kauem aega. Kahjuks puuduvad paljudel taimede sissetoojatel pikemaajalised kogemused oma pakutava osas. Tihti ei leia müüja kodulehelt mingeid viiteid ka konkreetse taime päritolumaale. Taimekirjeldused on lihtsalt tõlge mingist välismaisest teabest.

Kui inimesed on ühelt maalt teise kolides võimelised võõrastes oludes üsna hästi kohastuma, siis taimed säilitavad kohamälu algsest looduslikust areaalist. Nii lihtsalt nad ümber ei kohane. Pealegi osutuvad välismaiselt kasvuhoones ülesputitatud taimehakatised siinses karmivõitu kliimas üsna nõrgukesteks. Alati ju polegi just talvekülm see pahatekitaja, mis taime hukutab. Palju laialdasem väljend on hoopis talvekindlus.

Püsikuid saame kurjade talveilmade eest katta multšiga või niiskuse eest ka varikatusega (kui oleme teadlikud vaid nende nõudmiste osas), siis puud-põõsad on ka talvel kõigi ilmafaktorite mõjutada. Madalamaid põõsaid on muidugi võimalik katta. Liiga ohralt kattes (nt kadakaid ja elupuuvorme) aga anname võimaluse seenhaiguste ohjeldamatule levikule. Koos sissetoodavate taimedega oleme kaasavaraks saanud ka hulgaliselt kahjureid ja taimehaigusi.

Viimastel aegadel teevad suurt kurja ka metsloomade rüüsted. Nende maitseeelistused on ettearvamatud.

Kuigi pindalaliselt on Eesti imeväike, varieerub siinne kliima väga suurtes piirides. Samas peab iga aiaomanik teavitama endale ka kohalikku mikrokliimat. Paljud uuselurajoonidki asuvad praegu lagedal väljal (tihti ka madalamates kohtades), kus räsivad nii tuul kui külm. Viimastel aastatel oleme kogenud paljusid ekstreemseid ilmaolusid. Soojadele talveilmadele on järsult järgnenud pakaselisi perioode, lumeta talveolusid ja vihma nii talvel kui kasvuperioodil, põuda. Huvitavaid kogemusi saime 2006. aasta kevadel. Sellest kokkuvõtvalt saab lugeda ka Kodu & Aed septembrinumbrist.

        
Paljude taimetaksonite kohta on ka vähe andmeid seetõttu, et meil pole võimalust olnud neid oma kliimas pikemaajaliselt katsetada. See kehtib just Euroopa poolt tuleva materjali kohta.

Siiski on ka puittaimede alal olemas meil dendraariume ja botaanikaaedu, kust leiab nii mõndagi huvitavat. Kahjuks küll on paljud eraalgatusel loodud dendraariumid peale omaniku siit ilmast lahkumist jäänud hooletusse. Puittaimede eluiga on ju inimese omast tunduvalt pikem. Ka paarikümneaastase kogemuse järel ei saa veel täit tõde nende kasvatamisvõimalustest.

        
Lahtiste silmadega Tallinna Botaaniaaias liikudes leiab väga palju huvitavaid puittaimi, keda on reaalne võimalus meil kasvatada. Eelmisel sügisel leidsin paljulubava pealkirjaga raamatu „Pikk jalutuskäik Tallinna Botaanikaaias. Tellisin ta postiga koju - ja avastasin, et ei ühteki teksti taimedest! Puha pildiraamat! Vaid ilusad vaated. Kuid kui palju huvitavat teavet võiks selline raamat sisaldada!

        
Suurema huvi korral on muidugi omaalgatuslikult võimalik tutvuda ka Luua arboreetumiga ja Järvseljal kasvavaga. Okaspuude osas on huvitav Tartu puukooli kollektsioon. Tegelikult on Eestis siiski ka palju väikseid isiklikke dendraariume. Huvilistele on sirvida taimenimekirjad ja nende asukohad  raamatust „Kodu kestab, kodu kasvab“.

Suure töö on ära teinud  ka Nurga puukool, kelle kodulehel on üleval puittaimede andmebaas, kust saab teada ka taime päritolumaa.

Palju mitmekesist taimmaterjali pakub ka Järvselja puukool, kus enamik taimehakatisi on paljundatud sealsamas. Kindlasti leiab iga taimehuviline sealsest valikust midagi väga huvitavat.        

Liina Timmermann, Järvekaja talu kollektsioonaia omanik Tartumaalt
05.02.09.