* Kaitse taimejuuri pakase eest!
Kui lund on vähevõitu ning pakane kipub võimust võtma, tuleks püsikud ning puude-põõsaste juurestiku piirkond (tüve ümber) lehtede, okaspuuokste, kuiva turba, puulaastude, puiduhakke, puukoorepuru või muu koheva materjaliga katta. Vähestki lund saab mujalt lagedalt alalt kaitstavasse piirkonda juurde loopida.
* Kontrolli taimede talvevammuseid!
Tugevam tuul võib kergelt kinnitatud talvekatted (loorid, oksad jms) taimede ümbert lahti kiskuda ja laiali pilduda. Seepärast tuleks aeg-ajalt aias jalutuskäik teha. Kogemus õpetab: vältimaks edaspidi sama probleemi, tuleb katted nüüd esimesel võimalusel märksa tugevamini klammerada.
* Kui pikk-kõrvad on puutüvede kallal hambaid teritanud...
Kui puutüved on siiani katmata ununenud ning jänesed oma keha koore kallal kinnitada jõudnud, tuleks laasitud osa edasise kuivamise vältimiseks kohe kinni siduda. Enne seda aga lahtised kooreribad terava aianoaga ära lõigata ning pind aiavahaga katta.
* Tume puutüvi meelitab päikest ligi
Mida kõrgemalt päike käib, seda suuremaks muutuvad ööpäevased temperatuurikõikumised tumedatel puutüvedel ja võraokstel. Koore päikesepoolne pind võib tuulevaiksel päeval soojeneda kuni +20ni, öösel aga jahtuda -20ni. Nii suurele koormusele ei pea rakud vastu ning puudele tekivad külmalõhed. Need on omakorda soodsaks sisenemisvõimaluseks haigustekitajatele. Selle nuhtluste vastu aitab näiteks tüvevalgendiga võõpamine, heleda paberi, riide või spiraalkaitse kerimine tüve ümber.
* Varjuta igihaljaid puid-põõsaid päikese eest!
Ere kevadtalvine päike ei ole sugugi meelt mööda ka okaspuudele, eriti madalatele tuule eest varjatud kohas kasvavatele sortidele. Päikesepõletuste vastu aitab varjutuskangaste ja -looride kasutamine või lihtsalt varjutussirmide asetamine lõunapoolsele küljele. Kangas on soovitatav asetada mitte otse taimele, vaid veidi kõrgematele tokkidele või sõrestikule. Lisaks okaspuudele on kahjustusaldid veel näiteks mahhooniad, iileksid, pukspuud ja igihaljad rododendronid.
* Kasuta sooja ilma puude-põõsaste lõikamiseks
Kuu lõpu poole, kui võimalik pakane on möödas ja õhutemperatuur 0 °C piires peaks püsima, võib algust teha puude-põõsaste lõikamisega. Kui lund on vähe, võiks põõsad kõigepealt ette võtta: sageli tuleb hilislumi veel märtsis ning siis ei pääse okstele maapinnani ligi. Puuvõrasid saab aga ka lumega lõigata.
NB! Lõikamisel ei tohi oksatüükaid jätta: kui põõsaoks on vaja tervikuna ära lõigata, siis ikka mullapiirini; külgoksa õige lõikuskoht on nii puul kui põõsal allesjääva oksa või tüve pinnalt.
* Hoolitse toataimede eest!
Veebruari lõpupoole võib alustada toataimede ümberistutamist, sest õige pea on nad hoogsamat kasvu alustamas. Muidugi ei pea tingimata kõiki taimi igal aastal ümber istutama. Suuremasse potti tuleb nad siirdada siis, kui juured mullapalli välispiirini on jõudnud ning keerduma hakkavad. Kontrolli mõttes tuleks püüda kõikide taimede mullapalli veidi potist välja kergitada, nägemaks juurte seisukorda. Iga taimeliigi puhul tasub endale selgeks teha tema põhjalik elulugu, ammutades materjali kirjandusest või internetist.
* Aeg soetada seemnevarusid
Seemneid ja lillesibulaid ilmub nüüd müügile aina rohkem. Kui varasematel aastatel ostetud külvi- ja istutusmaterjal on korralikku saaki kasvatanud ning silmailu pakkunud, võiks nüüdki sama firma kaupa eelistada. Enne tasuks ka sõbra kogemus ära kuulata. Loomulikult peaks poes kogu seemnevaramu üle vaatama, sest järjest on tulnud juurde huvitavate ja omapäraste õite või viljadega taimi (tavapärasest erineva värvuse ja kujuga köögiviljad, ilma kestata seemnetega kõrvitsad jne). Välismaisesse kataloogi- ehk tellimuskaubasse tuleks ettevaatlikkusega suhtuda. Kindlasti võib usaldada kodumaal kasvatatud algmaterjali: www.hot.ee/sibullilled.
* Muid soovitusi talviste taimetööde kohta
Jätkuvalt on ajakohased mitmed jaanuarikuu soovitused: www.aiandus.ee.
* Vaata lisaks foorumist...
Lisanõuannet taimede ja aiatööde kohta võid leida ka Aiandus.ee foorumist: www.aiandus.ee/foorum.php.
© Väino Eskla