„Nüüd teeme kaevamissporti ja pärast teeme uisutamissporti,” teatab nelja-aastane Aotäht tiigijääl lumelabidat välgutades. Paari päevaga langes meie uisujääle 20 cm paksune lumekiht.

Lund jätkus Eestis nüüd tõesti kõikjale, vaid kõige kaugemal, läänesaartel katab maad sentimeetrine lumekirme. Haanja mägedes on seda aga 40 sentimeetrit ehk siis väiksele lapsele põlvini... Tiigil uisujääd lahti kühveldades üritasime perega lahendada ka üht õuesõppe ülesannet: kui palju kaalub see hulk lund, mille tiigiveerde viskame – ikka seitse kilogrammi labidatäis. Aga lugemine läks kiiresti sassi ja siis tuli ära mõõta tiigi läbimõõt – 12 meetrit.

Koolimatemaatikast tuttav valem pii-ärr-ruut (S = π r² ) andis tiigipinnaks umbes 100 ruutmeetrit ja sellel olnud 20-sentimeetrine lumekiht kokku 20 kuupmeetrit. Kuna reedel oli see kõige parem lumememmeilm, kui vett on lumes palju – tihedus 400 kilo-grammi kuupmeetri kohta –, siis tulemuseks peaks olema, et kühveldasime tunniga ära ligi kaheksa tonni lund. Prrr. Igal juhul oli pisike kaevamissportlane lõpuks nii väsinud, et lamas lumel, lestad laiali, ja nõudis: „Olge tasemini, ma loendan pilvelambaid.”

Loe edasi...