Soja geneetilise koodi järjestamine loob oluliselt paremad võimalused selle kultuuri uurimiseks ning uute aretussuundade arendamiseks. Sojaoast saadakse ligikaudu 70% kogu maailmas tarbitavast proteiinist ning samuti on see järjest kasvava tähtsusega biodiislitööstuse tooraine.

Soja näol on tegemist maisi järel tähtsuselt teise põllumajandusliku kaubaga maailmas ja USA suurima ekspordiartikliga. USA energeetika- ja põllumajandusministeeriumi ühisprojekti eesmärgiks soja geneetilise koodi järjestamisel oli keskenduda selle kasutamisele biodiisli tootmise toorainena.

Selle suurepärase saavutuse teaduslik tutvustamine leidis aset 2008. a detsembris Mehhikos rahvusvahelisel kaunviljade genoomikat puudutaval konverentsil. Avastuseni jõudnud töörühma juht dr Schmutz on koos oma kolleegidega hakanud juba enam kui miljardist nukleotiidist koosnevat soja genoomi (inimese genoom on ligikaudu 3 korda suurem) analüüsima.

Esialgsetel andmetel on identifitseeritud 66 000 geeni – kaks korda rohkem kui inimesel ja näiteks kaks korda vähem kui paplil seni avastatud. Selle info põhjal on võimalik niigi väga mitmekülgselt kasuliku kultuuri väärtust nii saagikuse kui ka õlisisalduse jm parameetrite muutmise kaudu tõsta.