Suur osa Eestimaast on järjekordselt (peaaegu) lumevaba. Keset jaanuarikuud pole selline seisund koos mitme soojakraadiga sugugi hea. Eelmisest külmaperioodist on maa kohati külmunud, paiguti aga jõudnud üles sulada. Kohe on uus pakasehingus tulemas ning taimedel taas suur katsumus.

Mida saab aiapidaja päeva-paari jooksul taimede heaks teha?

Kui vesi püsib loikudena puude, põõsaste või püsikute ümber, püüa seda igal moel kaugemale meelitada. Kui kraavikesi kaevata ei õnnestu, loobi vett laiaotsalise labidaga või pühi luuaga eemale. Peaasi, et taimede ümber seisvat vett võimalikult vähe jääks.

Kui maapind jõudis vahepeal ära sulada, on nõrgalt juurdunud taimed kindlasti külmakergituse ohvriks langenud – need vajuta kindlasti maase tagasi. Tegelikult on sula ja külma vaheldumist sel talvel juba mitu korda olnud ning nii mõnedki taimed või pistoksad mitu sentimeetrit ülespoole kerkinud.

Kindlasti vaata üle eelmise külmaga taimedele pandud multšid ja kobesta neid, kui võimalik. Liiga läbivettinud materjal võta üldse ära ja asenda see uue külma saabudes kuiva õhulise kattega.

Südatalve kohta on need küll ebatavalised tööd, kuid Eestis paraku viimastel aastatel üsna sagedaseks muutunud. Homme on taliharjapäev, mil peaks paks lumi maad katma ja pakane aiateibaid paugutama...

Loe ka muude talviste aiatööde kohta: vaata...

Väino Eskla 13.01.09