Tallinna Linnavolikogu kinnitas haljastuse arengukava, mis tagab linna haljastuse stabiilse ja jätkusuutliku arengu ning kindlustab seeläbi elanikele kvaliteetse virgestava elukeskkonna.

Arengukava sisaldab linnahaljastuse hetkeseisu analüüsi ning uue haljastuse rajamise ja olemasoleva rekonstrueerimise kava.
"Haljastuse planeering peab olema iga piirkonna planeerimise loomulik ja enesestmõistetav osa," ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

Haljastuse arengukava seab strateegilised arengusuunad aastani 2015 ja tegevuskava aastani 2007. Strateegilised arengusuunad on valminud koostöös linnaametite ja linnaosavalitsustega, sisaldades konkreetseid, tähtaegadega kaetud tegevusi, sealhulgas ka linnaosade prioriteetseid haljastusega seotud tegevusi. Haljastuse arengukava koostamisel on arvestatud ka elanike seas korraldatud küsitluse tulemusel laekunud arvamuste ja ettepanekutega.

Arengukava üheks kandvaks eesmärgiks on välja arendada rohevõrgustik, miks tagaks inimestele võimaluse liikuda ühest piirkonnast teise, kasutades rohelusega kaetud vaikseid vähese liiklusega või soovitavalt üldse autovabasid teid.

Tegevuskavas aastani 2007 on ära toodud linna haljastuse parandamiseks vajalikud tegevused: dendroloogilised uuringud, tänavapuude hooldusnõuete väljatöötamine, haljasmaade munitsipaliseerimine jmt. Tegevuskavas on esitatud ka haljastusalane finantseerimisvajadus linnaosade lõikes.
 
Iga tegevuse juurde on lisatud täitjad ja oodatavad tulemused. Strateegiliste arengusuundade peatükk käsitleb ka eraldi linnaosade prioriteetseid haljastusega seotud objekte ja tegevusi.

Haljastusega on kaetud 27,23% Tallinna pindalast. Iga elaniku kohta on Tallinnas 1000 m² haljasmaad. Rohealade hulgas on linnametsi, jätkuvalt riigi omandis olevaid taimedega kaetud tühermaid, parke, alleesid, rannaalasid. Tallinna 158 km² suurusest pindalast moodustavad rohealad kokku 40,06 km², millest 3,5 km² on ülelinnalise tähtsusega parke ning 11,43 km² linnaosa tähtsusega parke. Haljasalade jaotus linnaositi on ebaühtlane. Tallinna rohelisimad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme, seda suuresti just tänu metsadele. Väga halvasti on haljastatud Kristiine, Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosa.

Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010 kui üks haljastuse arengukava alusdokumente näeb ette, et linnale tervikuna ja ka igale linnaosale ning asumile tagatakse optimaalne haljastus, lähtudes nii ökoloogilisest efektist, esteetilisest aspektist kui ka atraktiivsusest. Suurt rõhku pannakse eluaseme lähihaljastusele ning tähtsustatakse metsasid kui loodusliku mitmekesisuse tagajaid ja keskkonna seisundi olulisimat indikaatorit.
Planeerimisel, linnaelu korraldamisel ja ehitustööde tegemisel käsitletakse haljastust võrdväärse elemendina linnakeskkonna tehislike elementide (hoonete, teede, kommunikatsioonide jms) kõrval.

Ühtlasi tuleb tagada haljastuse maksimaalne säilimine olenemata omandivormist. Haljastus ning selle koostisosad muutuvad kõikide maakasutusviiside loomulikuks osaks. Maakasutusviiside kavandamisel arvestatakse haljastuse rajamisega algstaadiumist alates.

Kesklinna ümbritsevatesse vanadesse asumitesse rajatakse uusi parke. Säilitatakse metsaalad ning reserveeritakse maa-alad haljastuse rajamiseks või säilitamiseks loodusaladena. Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Aegna saare maastikukaitseala arendatakse välja ülelinnalise tähtsusega puhkealadena. Paekallas säilitatakse loodusliku, kõigile avatud, ehitistest vaba alana. Tagatakse nii looduskaitse alla võetud kui ka kõikide teiste parkide, samuti kaitsealuste taimeliikide elupaikade ja loodusobjektide säilimine.
 
Kõige stabiilsemad haljastud on Nõmmel ja Kesklinnas. Nendele linnaosadele tagavad suure biomassi ulatuslikud ja terviklikud metsad. Tallinna linna parkide biomassist moodustab peaaegu poole Kesklinn (49,4%), muruväljakutest suure osa Lasnamäe (22,7%), õueaiamaadest ja aedadest Nõmme (45,3%). Kogu Tallinna taimsest biomassist annavad 57,7% puistud (metsad ja pargid), 22% hoonetevahelised alad ja 6,6% õue- ja aiamaad.

Kuigi Kesklinna puistute üldseisundit hinnatakse rahuldavaks, on viimase 15 aasta jooksul olukord halvenenud: 60% puistutest on ülevananenud ning palju puid välja langenud.

Haljasalade rajamise ja taastamise rahavajadused on esitatud linnaosade kaupa aastani 2007. Kolme aasta peale vajavad linnaosad haljastusse mahutamiseks kokku üle 170 miljoni krooni. Linnaosade lõikes vajab haljasalade rajamiseks ja uuendamiseks enim raha Kesklinn, kus asub enamik ajaloolisi ning esindusparke. Ainuüksi Kadrioru parki on kavas investeerida kolme aasta jookusl 45 miljonit krooni ning ülejäänud kesklinna haljastusse 22,5 miljonit krooni. Põhja-Tallinna investeeringuvajadused on 23,7 miljonit krooni.

Allikas: Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2005 pressiteade

Aiatark OÜ