Keskkonnaministeerium üllitas geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitleva bros’üüri “Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele”. 24-leheküljelises eesti- ja venekeelses trükises antakse ülevaade GMOga seonduvate riskide hindamisest, riskianalüüsi etappidest ning viiakse läbi ka mõned näitlikud hindamised.

Enne ühegi GMO kasutusele lubamist tuleb teha üksikasjalik riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus iga GMO jaoks erinev. Pole olemas ühte üldist GMOde ohtlikkust või ohutust tõendavat riskianalüüsi.
Riskianalüüs võimaldab süstemaatiliselt ja arusaadavalt koguda ja hinnata andmeid, mille alusel langetatakse hiljem otsus GMO kasutamise lubamise või keelamise kohta. Esmalt hinnatakse riskianalüüsis konkreetse GMOga seonduda võivaid ohte, seejärel selgitatakse välja ohtude realiseerumise tõenäosus ja võimalus. Nende kahe komponendi korrutis annab vastuse, milline on GMO risk ning millised võivad olla GMO kasutamise tagajärjed. Lähemalt võib sellest protsessist lugeda juba trükisest.

Bros’üüri koostajateks on endine geenitehnoloogiakomisjoni esimees dr Liina Eek, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogiaprofessor Erkki Truve ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor dr Mati Koppel. Kogu 3000 eksemplariline tiraaz' on trükitud makulatuurist saadud paberile.

Bros’üüri ”Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele” jaotatakse inspektsioonidele, teenistustele, teadusasutustele, valitsusasutustele, raamatukogudele jt asjast huvitatuile.

Taustaks:
* Eestis jaguneb GMO-de vastutusala kolme ministeeriumi - Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel.
* Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse kuulub keskkonda viidavate ja turustatavate GMOde keskkonnariskide (samuti mõju inimesele) hindamine  ja uute GMOde keskkonda ning turule lubamine (Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus).
* Põllumajandusministeerium vastutab geneetiliselt muundatud toidu kasutamise ja käitlemise valdkonna (Toiduseadus), geneetiliselt muundatud sööda valdkonna (Söödaseadus) ning geneetiliselt muundatud katseloomade kasutamise valdkonna eest (Loomakaitse seadus). Samuti vastutab ta tava- ja geenmuundatud kultuuride kooseksisteerimise reeglite välja töötamise eest.
* Sotsiaalministeeriumi alla kuuluvad suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud mikroorganismid (GMM-id) (Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus).

Lisateave: Lilika Käis, Keskkonnaministeerimi looduskaitse osakonna peaspetsialist, tel 626 2877.

Üllitise jaotamise info: Kersti Kikkas, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateabekeskuse info-peaspetsialist, tel 626 0705

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 03.03.2005 pressiteade