Uputuste aasta

 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilma osas on Eesti löödud kindlalt kahte lehte – piki Pärnu jõge. Ühel pool näiteks oli lund, teisel mitte. Lääne-Eestis oli pihlakamarju, aga vähe sääski, ida pool vastupidi jne.

 

Pärast taliharjapäeva algas Eestis kevad – kraadiklaas näitas jaanuarist märtsini 6–8 pügalat rohkem sooja kui tavaliselt. Hanged tulid aga taas märtsi viimasel nädalal. Üleujutused olid nii kevadel kui ka sügisel – Soomaal on nüüd kuus aastaaega. Esimene kõu kärgatas 6. aprillil. Oli rekordite aasta: augustis vihma kallamise osas, aga novembris lumesajus – kohe pool meetrit hangesid. Vesine aasta tekitas märtsi alguses Pakri pangal rekordilise varingu. .

 

Loe edasi...