Ka Peipsi ise on valge jää ja lume all, kuid kümmekonna kilomeetri kaugusel silmapiiril tõuseb tumesinise seinana vaba vesi. Tiigijää praksub veel parajal määral, nii et jõulukingiks saadud uiske on vara proovima minna. Kuid männioksal rippus pika niidi otsas neljapäeval pisike ämblik. Ja Pärnumaal vudivad ringi koguni siilid. Kaja Kübar ütleb, et mõned päevad tagasi avastas ta, et koer närib aias... tikri noori rohelisi lehti.
Uputuste aasta
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilma osas on Eesti löödud kindlalt kahte lehte – piki Pärnu jõge. Ühel pool näiteks oli lund, teisel mitte. Lääne-Eestis oli pihlakamarju, aga vähe sääski, ida pool vastupidi jne.
Pärast taliharjapäeva algas Eestis kevad – kraadiklaas näitas jaanuarist märtsini 6–8 pügalat rohkem sooja kui tavaliselt. Hanged tulid aga taas märtsi viimasel nädalal. Üleujutused olid nii kevadel kui ka sügisel – Soomaal on nüüd kuus aastaaega. Esimene kõu kärgatas 6. aprillil. Oli rekordite aasta: augustis vihma kallamise osas, aga novembris lumesajus – kohe pool meetrit hangesid. Vesine aasta tekitas märtsi alguses Pakri pangal rekordilise varingu. .
Loe edasi...
