Sulev Savisaar:

Ehkki tunnen taimi suhteliselt halvasti, on mul mõnikord olnud au taimetargana kaasa reisida aianduslikel bussiekskursioonidel. Kui olen seda naisteväge tervitanud sõnadega: "Tervitus maailma vanima elukutse esindajatele!" on nad veidi solvunud: "Härra, Teil on meist veidi vale ettekujutus, me pole sellised nagu Te arvate. Oleme aednikud, aga mitte prostituudid."

Rahvas peab maailma vanimaks elukutseks prostituudi, mina aga aedniku ametit. Kummal on õigus? Mis siis ikkagi on maailma vanim elukutse? Kas üldse leidub viidet, mis käsitleks nii vanu asju? Vastuse leiame Piiblist: "Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud." (1. Moosese raamatu 2. peatüki 8. salm). Eedeni aed asus muiste alal, kus praegu on Iraak. Tänapäeval valvavad kunagist Eedeni aeda Eesti rahukaitseväelased. 1.Mo 2:15: "Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma."

Aia harimine ja hoidmine ongi ju aedniku töö! Kas näeme täiuslikus Eedeni aias kusagil mõnda prostituuti puude ja põõsaste taga hiilimas ja ainsat potentsiaalset klienti Aadamat jahtimas? Ei, sest naist polnud sellal veel loodudki, kui Aadam juba aednikuametit pidas. Maailma esimene aednik oli mees.

See oli aianduse kuldajastu, kus aianduses valitses jumalik täius ja paradiislik olukord. Aga siis ütles jumal (1. Mo 2: 18): "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on." Teiste sõnadega öeldes otsustas jumal luua inimesele seltsiks abiaedniku, kelle ta tegigi Aadama küljeluust ja kellele Aadam pani nimeks Eeva. Edasi läheb rõõmus lugu kurvaks.

Kes poleks kuulnud ütlust “naine laevas, laev põhjas”! Midagi taolist juhtus ka Eedeni aias. Naised on alati olnud väga praktilised, küllap on nad selle omaduse pärinud esimeselt naiselt Eevalt. See aianduse ajaloo teine aednik ja esimene naisaednik ei huvitunud mitte lillekestest, mis süüa ei sünni, vaid spetsialiseerus pomoloogiale ehk puuviljandusele, mis oli tema erihuvi. Jumal oli Eedeni aias lasknud maast "tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa" (1. Mo 2:9). Ehkki puuviljade valik oli paradiislikult ülikülluslik ja puudust polnud millestki, ei saa aiandushuvilistele iialgi millestki küllalt. Pomoloog Eva hing ihaldas kättesaamatut haruldust: hea ja kurja tundmise puud – ainukest puud, millest Jumal oli keelanud süüa.

1. Mo 3:6-7: "Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. Siis nende mõlema silmad läksid lahti...". Loomulikult polnud see keelatud vili õun, nagu tihti ekslikult arvatakse. Kas olete näinud inimest, kes pärast õuna söömist oleks targaks muutunud! Õunal küll sellist võluväge pole.

Ehkki mehe ja naise ühine aiandustegevus kestis teatud aja täiuslikul tasemel, viis naise tulek aiandusse lõpuks ikkagi aianduse kõigi aegade kõige sügavamasse madalseisu. Abiaednik Eeva liigse pomoloogiaharrastuse ja tema poolt Aadamale tehtud täiendkoolituse tõttu kihutas Jumal Aadama ja Eeva paradiisiaiast välja, et patune inimene ei saaks süüa ka elupuu vilja ja patusena igavesti elada.

1. Mo 3:17-19: "Aga Aadamale ta [jumal] ütles: "Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud!"

1. Mo 3:23: "Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud."

Aianduse paradiislik kuldajastu oli lõppenud ning algas vaevaline ja raske põllupidamise aeg ning umbrohtude ajastu. Varjulisest täiuslikust aiast mindi lagedale põllule higistama. Inimese targaks saamine talle õnne ei toonud. Mida aeg edasi, seda hullemaks asi läks, kuni lõppes veeuputusega, kust ainsate inimestena pääses Noa pere.

Aianduse ja aednike madalseisule järgneb siiski tõus. Aianduse kolmas etapp algas piibli järgi Noa jumalaarmastusest ja põletusohvritest. 1. Mo 9:28 ütleb: "Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: "Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale...""

Tänuks Noale võttis jumal maalt needuse ära, ehkki umbrohud on jäänud. Aednikud võivad julgelt tulevikku vaadata jumala järgnevate sõnade tõttu 1. Mo 9:22: "Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö." Selles kolmandas aiandusajastus, kus maalt on needus ära võetud, elame me siiamaani.

Aednikena võime uhked olla, et vähemalt selle tuhandeid aastaid vana raamatu, kõigi aegade suurima bestselleri järgi oleme me nii vana ja auväärse ameti esindajad. Kohe palju rõõmsam tunne on umbrohtudega edasi võidelda! Aga prostituudid on muidugi nördinud, sest neilt on kogu au ära võetud.

Allikas: Ilmunud ajakirjas „Aed“ sept/okt 2007 lk. 28-29, avaldatud Aiandus.ee-s 24.12.08 Sulev Savisaare soovil.