Pühap­äe­va lõunaa­jal kolm mi­nu­tit pä­rast kel­la kah­te al­gas talv. Mis talv see nüüd... kos­ta­te. Aga meil Vi­lu­sis on kat­ke­ma­tut lu­me­val­gust ju­ba mi­tu nä­da­lat.

Il­maen­nus­ta­jad pa­ku­vad det­semb­ri­kuus ik­ka üks­tei­se võidu, kas tu­le­vad val­ged jõulud või ei. Sel aas­tal on õigus nii op­ti­mis­ti­del kui ka pes­si­mis­ti­del. Sest peab küll il­mai­me juh­tu­ma, et Ida-Ees­tist kaoks krõbe­da pi­par­koo­gi gla­suu­ri­na maad kat­tev kümne­sen­ti­meet­ri­ne lu­mi. Sa­mal ajal ei ole vist loo­tust lää­ne­rah­val, et mi­da­gi tae­vast pu­di­se­vast val­ge jõului­me­na ma­ha jääks.

Aga... ime­sid juh­tub ik­ka – näe, Root­sis „põru­ta­s” eel­mi­sel tei­sip­äe­val maa, na­gu Aotäht se­da 4,7-mag­ni­tuu­dist maavä­ri­nat kom­men­tee­ris. Sel­le val­gu­ses on põnev vaa­da­ta, kui­das suu­re­mad loo­du­se jõumän­gud jäl­le ini­me­si loo­du­seus­ku pöö­ra­vad. Ja et rii­gii­san­dad eel­mi­sel nä­da­lal uut­moo­di loo­dus­kait­se­sea­du­se keh­ti­ma pa­nid, mis an­nab äri­mees­te­le võima­lu­se kait­seala­del ra­hak­lot­si­ga vas­tu kän­du ko­pu­ta­da – näis, mis il­ma­taa­dil sel­le koh­ta öel­da on.

Loe edasi...