„Hunt on meil muutunud peavaluks number üks,” prahvatas riigimetsa majandamise keskuse Rakvere-Tudu jahimajandi juhataja Ahto Elmi. Neljakümne-aastase jahimehestaaÏiga mees on tõsiselt nördinud, sest pärast seda, kui hunte saab vaid piiratud ajal ja limiteeritult küttida, on hallvatimeeste arvukus tema tööpiirkonnas jõudsalt kasvama hakanud. Kitsede, põtrade ja metssigade asurkond on hakanud aga kahanema.
Nii on jahimajandi piirkonnas hiljuti liikumas nähtud vähemalt neljateist hunti: viie- ja seitsmepealist karja ja kahte üksikut looma. Elmi sõnul võib võsavillemeid rohkemgi olla, sest huntide murtud loomade jäänuseid on metsas palju.
