Türilane Helgi Laiksoo on aastakümneid kasutanud taimede kasvatamisel Prääma raba turvast, kuhu lisab taimedele sobiva kasvukeskkonna loomiseks kriiti ja täisväetist.

Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis 50 aastat tagasi aiandust õppinud Helgi Laiksoo pidas pärast kooli lõpetamist loomulikuks, et saadud teadmisi tuleb kohe praktikas kasutama hakata. Esialgu pani noor perenaine istikud kasvama oma pere tarbeks, hiljem hakkas köögivilja- ja lilletaimi ka müügiks kasvatama. „Olen osa võtnud kõikidest Türi lillelaatadest, neid taimi, mis ma turbapottides ette olen kasvatanud, ei jõua kokku lugeda,” pajatas ta. Uhkusega märgib perenaine, et kui siis mõni ongi püüdnud endale ise kapsa-, tomati-, kurgi- või lilletaimi kasvatada, on ta lõpuks ikkagi kevadel nende uksele koputanud.

Kui Helgi alaks jäid taimed, siis seemnete ja taimede jaoks vajaliku kasvumulla segas kokku abikaasa Jaak. Aastatega sai ta selgeks nipid, mida ja kui palju tuleb turbale juurde segada, et taimed oleksid maamulda istutamise ajaks piisavalt elujõulised. Kuigi esimestel aastatel kasutas Laiksoo pere istikute ettekasvatamise jaoks mulda, vahetasid nad üsna pea õrnade taimede jaoks liiga raske mulla õhulise turba vastu välja.

„Toome puhta turba Paide lähedalt Prääma rabast, segame ise juurde vajalikus vahekorras kriiti ning täisväetist. Oleme kasutanud ka Biolani toodetud kasvuturvast, kuid eelistame ikkagi enda segatut,” pajatas Helgi Laiksoo.

Külvamisaeg

Detsembri lõpus on aeg jälle turbakotid lahti teha, sest siis külvab perenaine kasvuturbasse begooniaseemned, jaanuari lõpus ja veebruari alguses on aeg varajase tomati käes. „Oleme taimede kasvatamist kokku tõmmanud, varem kulus 250-liitriseid turbakotte 40, nüüd aga poole vähem,” ütles Jaak Laiksoo.

Turbaga on aga pererahva sõnul praegusel ajal rohkem hoolt kui vanasti. „Ei tea, kas turbaväljal on ülemine kiht otsa saanud ja kaevandamine käib alumistes kihtides, kuid tugevat päikesevalgust turvas ei kannata ja taimed kipuvad haigestuma,” kurtis Helgi Laiksoo.

Allikas: Turbaleht