Professorite kogu järjekordne väljasõit toimus Järvselja õppe- ja katsemetskonda. Järvselja seondub eelkõige metsandusüliõpilaste praktilise koolitamisega, mitmekülgse metsandusliku teadustööga ja metsanduslike püsikatsealade rajamisega. Nendele tegevustele pani aluse prof Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. aastal Tartu Ülikooli õppemetskond.

Praeguse õppe- ja katsemetskonna üldpindala on 10 618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest on levinuim kask (49%). Metskonna põhjapoolse osa sood ja soosaared kuuluvad Emajõe Suursoo Looduskaitseala koosseisu.

Professorite esimeseks külastuskohaks Järvseljal oli Rõkka metsaökoloogia katseala, mille rajamisega alustati 2006, kuid käivitati 2008 juunis. Katsealast andis ülevaate selle peamine projekteerija ja ehituse korraldaja Jaak Sõber. Selgus, et tegemist on väga unikaalse katsega, kus puuliikide (hübriidhaab ja arukask) niiskusolusid hoitakse katsealal (kokku 4 katselappi) 5–10% looduslikust niiskusest kõrgemana ja jälgitakse taimede reageerimist sellele. Katsealal on 2–3 teenindajat, kuid andmete kogumise ja töötlemisega on seotud ligi 30 teadustöötajat TÜ-st, EMÜ-st, observatooriumist jm.

Järvselja metsade vaatamisväärsusi ja katseid tutvustas Heino Kasesalu, kes ise on Järvseljal pikka aega töötanud. Selgus, et võõrpuuliikide kultiveerimisega (lehised) alustati juba 1892. Siin kasvavad meie puuliikide kõrgeimad esindajad: harilik kuusk (44 m), harilik mänd (43 m), harilik haab (40), arukask (37), sanglepp (34) ja harilik kadakas (13,5). Kõrgeimad kuused Järvseljal on küündinud isegi 48 meetrini, mis on Baltimaade rekord.

Eriliseks vaatamisväärsuseks osutus Kuningamänd ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33 m), vaid massiivse tüve (mahuks arvestatud 11 tm) ja sügavarõmelise korva poolest. Vanust on sel männil samapalju kui TÜ-l, üle 360 aasta.

Allikas: ajaleht Maaülikool 4.12.08, Ülo Tamm.