Reedel, 5. detsembril tähistab Eesti Maaülikool Jaan Tõnissoni 140. sünniaastapäeva näituse avamisega Eerikal Tõnissoni maja vastremonditud fuajees.

Näitusel on väljas arhiivifotod hoone kunagiste asukate, Jaan ja Jüri Tõnissoni tegevusest. Kui avalikkusele on rohkem teada Jaan Tõnissoni roll Eesti omariikluse rajamisel, siis on käesoleval näitusel peatähelepanu pööratud vendade põllumajandus-ja aiandusalasele tegevusele.
1900. aastal asutasid Jaan ja Jüri Tõnisson vastukaaluks sakslaste lillekaubandusele oma aiaäri. „Tõnissoni Wennaste Aia-Äri” peamiseks kaubaartikliks olid lilled. Lisaks lilleärile rajasid nad Tartu Raekoja  platsile seemne- ja aiatööriistade kaupluse. Pärast Esimest maailmasõda laiendasid vennad seemneäri edasimüüjate kaudu üle Eesti.

1906. aastal ostsid Tõnissonid Tartu lähistel Eerika talu maad ja alustasid viljapuuaia ning puukooli rajamist. Tõnissonide aiaäri kujunes 1920ndatest aastatest Eesti suurimaks. Firma tegevjuht oli Jüri Tõnisson.

Jaan Tõnisson, kes oli ka Eesti põllumajandusliku ühistegevuse ja põllumajandusnäituste traditsiooni rajaja, pühendus Eerika talus õunakasvatusele. Õunu müüdi üle Eesti ja eksporditi Soome ning isegi Liibanoni.

Viljandi maanteel Eerika õppehoone kõrval pargis asuv Tõnissoni maja kuulub praegu Eesti Maaülikoolile ja sinna on rajamisel mahekeskus.

Näituse koostas Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskuse direktor Erki Tammiksaar.