Täna, 3. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud veeseaduse muudatused, mis täpsustavad nõudeid vee kaitseks reostuse eest ja muudavad veekogude paisutamise tingimusi.

Veeseaduse täiendused reguleerivad laevadelt saasteainete merre heitmist, selle asjaolusid, erandeid ning kahjude määratlemist. “Seadus sätestab laevadele saasteainete merreheitmise keelu ja täpsustab, mida tuleb käsitleda merereostusena,” ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja kt Silver Vahtra.

Veel täienes seadus paragrahviga, mille eesmärk on määratleda laevadelt saasteainete merreheitmisega veele, looma- ja taimeliikidele tekitatud keskkonnakahju. See täiendus annab suunised kahju ja selle ulatuse tuvastamiseks.

Veeseaduse muudatuste kohaselt hakkavad reovee puhastusnõuded sõltuma reoveekogumisalast, mille moodustamise üheks põhikriteeriumiks on tiheasustus. “Ühiskanalisatsiooni rajamise nõue kehtib seal, kus see on otstarbekas ehk kui tegu on piisavalt kontsentreeritud alaga,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku kt Raili Niine. “Näiteks reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi peab omavalitsus põhjavee kaitseks tagama ühiskanalisatsiooni.”

Reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi võib kasutada ka sobivaid lokaalseid lahendusi. Neis piirkondades, kuhu ühiskanalisatsiooni pole rajatud, peab reovee tekitaja kasutama oma puhastit või koguma reovee lekkekindlasse mahutisse ja korraldama selle veo purgimissõlme.

Veeseaduse üks muutmisi käsitleb veekogu paisutamist, veetaseme alandamist ja veekogu tõkestamist. “Veekogu paisutamist kavandaval isikul peab selleks olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab,” tõi Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja näite. “Seejuures peab paisu omanik põhjendatud nõudmisel tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu, arvestades seejuures eksperdi arvamust või keskkonnamõju hindamise tulemust.”

Veeseaduse rakendamise paragrahv näeb ette tähtajad vee erikasutusloa omandamiseks nende tõkestusrajatiste puhul, kus see veel puudub. Peamiselt on tegu vanemate rajatistega kalastikuliselt olulistel jõgedel. Vee erikasutusloa alusel saab kehtestada nõuded kalade läbipääsuks tõkestusrajatisest, et nad pääseksid oma kudealadele ja kalade arvukus taastuks.

Paisuomanikud, kes seni pole taotlenud vee erikasutusluba, peavad selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks. Paisutajad, kes tegutsevad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks kinnitatud veekogul või selle lõigul, peavad vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks. Kaladele läbipääs tuleb neil tagada 2013. aasta 1. jaanuariks. Teistel vooluveekogudel tuleb kalade läbipääs tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.

Veeseaduse muudatused jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist.