Seda, et Soomaal on iseäralikust hüdroloogiast johtuvalt viis aastaaega, teavad paljud. Kuid seda, et suurvesi siinset piirkonda sedavõrd tihti külastab, tuleb ette harva.

Sademeterohke 2008 aasta on Soomaal tänavu põhjustanud erineva ulatusega üleujutusi rohkem kui korra. Tavapärasele kevadisele üleujutusele on johtuvalt vihmasest suvest läbi aasta lisa tulnud ja nii on kõrget veeseisu tänavu jagunud igasse kvartalisse. Novembrilõpu üürike talvine ilm koos rohke lume ja sellele järgnenud sulaga on taas Soomaad läbivad jõed üle kallaste tõstnud. Kohalikele elanikele palju peavalu ja nädalajagu küünlavalgusõhtuid põhjustanud lumetormist vaevu toibununa seistakse nüüd silmitsi vägisi tuppa tükkiva tulvaveega.

Eesti metoroloogia- ja üdroloogiateenistuse andmetel küünib Soomaa suuremate jõgede veetase viimaste mõõtmiste andmetel pikaajalise keskmise kõrgeima veetasemeni nii Halliste kui Navesti jõel. 27. novembril tõusma hakanud veetase on tänaseks tavapärasest sügisesest keskmisest tõusnud Halliste ja Navesti jõe mõõtejaamade andmetel ligi 4 meetrit. Navesti jõe osas on selline veetaseme tõus ületanud ka perioodi keskmise kõrgeima veetaseme pea meetri jagu. Peamiseks üleujutuse põhjuseks Soomaal on Sakala kõrgustikult alla tulvav vesi, mida kõrgete rabanõlvade vahel paiknevad jõed ei suuda edasi kanda. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3-4 päeva järjest.

Tulvavesi on tänaseks sarnaselt augustikuus toimunud üleujutusele sulgenud madalamatele sõidukitele ligipääsu rahvusparki Suure-Jaani ja Kildu suunalt. Vaikselt ent vääramatult on vee alla jäämas ka Meiekoselt Karuskosele ja Ingatsi matkarajani viiv tee. Tulvavetest moodustunud avaraid vetevälju võib vaadelda hetkel nii Tipu kui Läti luhtadel. Neile, kes soovivad üleujutusega lähemat tutvust teha, soovitatakse aga pöörduda Soomaa matkakorraldajate poole.

Allikas: www.nigula.ee 2.12.08.