* Raputa okstelt paks lumi maha!
Paksu lumekihi teke tihedatele põõsastele ja okaspuudele koolutab või koguni murrab oksi. Kui kohevat lund saab üsna kerge vaevaga maha raputada, siis vihmasaju järsul üleminekul lumeks tekkinud kandamid kleepuvad tugevasti okste külge. Sellise lume eemaldamisel tuleb olla väga hoolas: pungadki võib üsna kergelt lahti kangutada.

* Talla lumi tüvede ümber kinni

Kui lumi tuleb sulale maale, on hiirtel ja mügridel lume all (eriti rohurikkas pinnases) väga meelepärane tegutseda. Karta on, et sel moel saavad nii mõnedki puutüved endale maapinna lähedale valge krae ning kevadel pole aiapidaja ahastusel piire. Elukate kurjadele kavatsustele saab tõmmata kriipsu peale lume kinnitallamisega tüvede ümber.

* Sool ohustab taimi
Asula-aedades on talvel probleemiks tänavate soolatamine. Paratamatult satub tänavalt soolasegust lund ka taimede lähedusse. Aiaomanik peab nüüd silmad lahti hoidma, et ülesoolatud lumepuder murule ega selles kasvavate õrnade puude-põõsaste ümber, samuti lillepeenardele sulamist ootama ei jääks.

* Säilita lumevarusid!

Lükka lagedalt taimedeta alalt ja soolatamata teedelt lund kuhjadesse, nii säilib osagi sellest ka suure sula ajal. Kui pärast sula peaks tulema palja maaga äkkpakast, saad need vähesedki kübemed puude ja põõsaste ümber ning püsikupeenardele taimejuurte kaitseks loopida.

* Anna toataimedele lisavalgust!

Valgus on toataimede elus suure tähtsusega, kuid talvel jääb seda vajadusest oluliselt vähemaks. Taimede nõuded valguse suhtes on küll erinevad, kuid 10-12 tundi peaksime koos lisavalgustusega suutma oma rohelistele sõpradele võimaldada. Seepärast on taimelampide kasutamine päevakorral novembrist kuni vähemalt jaanuari lõpuni. Sel ajal ei piisa ainult aknalaual olevast valgusest. Parim oleks, kui taimedel kestaks valge aeg meie ärkamisest kuni töölt kojutulekuni, mitte aga öisel ajal. Eriti valgusnõudlikud on näiteks troopilised käpalised (orhideed) ja üldse õitsvad taimed, jaapani kameelia, araabia kohvipuu, ebakrooton, bensoe viigipuu, palmid, sukulendid... Troopilistes vihmametsades alumises rindes kasvavad taimed lepivad aga pimedamate oludega. Vähene valgus on üheks toataimede talvise lehtede varisemise põhjuseks.

Tavaline hõõglamp on lisavalgustuseks vähesobiv, küll aga sobivad sinise ja punase spektriosaga fütolambid. Ka säästupirnid on osutunud sobivaks. Loe lisaks taimelampide kohta: www.aiandus.ee.

* Osasid toataimi võib ka talvel väetada

Väetada võib talvel õitsvaid või aktiivselt kasvavaid taimi (jõulukaktus, kalla, jõulutäht jt). Väetislahus tuleks aga teha sel juhul nõrgem kui suvel. Enne väetamist kasta potimulda puhta leige veega, et väetislahus ei põletaks juurekarvu või juuri. Sukulente ehk turdtaimi (kaktused, agaavid, aaloed, vahalill jt) ning haigeid ja puhkeolekus taimi talvel ei väetata. Talvel sobib anda taimedele Biolani merevetikapreparaati – see  aitab tasakaalustatult aineid pinnasest kätte saada.

* Kontrolli säilitatavaid aiavilju sagedasti!

Tänavu kipuvad kartulid ja köögiviljad halvemini säilima kui tavaliselt, arvatavaks põhjuseks liigniisked kasvuolud. Seepärast külasta sagedamini keldrit ja eemalda salvest riknenud viljad. Mädanikust on rohkem tabandunud ka õunad. Kui säilitad kõrvitsaid, katsu neidki hoolikalt igast küljest, sest paljud kipuvad kiiresti pehmenema.

* Jätka lindude toidulaua täitmist
Kui oled suleliste toitmist alustanud, pead seda kindlasti kevadeni jätkama. Sulailmade ja palja maaga leiavad linnud üht-teist kõhutäiteks, kuid paksu lume ja külmakraadidega on selleks märksa vähem võimalusi.

* Vaata lisaks foorumist...
Lisanõuannet taimede hooldamise ja aiatööde kohta võid leida ka Aiandus.ee foorumist.

* Mõned tarvilikud tööd leiad ka novembri aiatööde kalendrist...

Väino Eskla