Hiljuti lõppes Tais Bangkokis viiepäevane bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames tegutseva geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja sellest saadava tulu õiglase jaotamise töögrupi (ABS - access and benefit sharing on genetic resources) kogunemine. Eestit esindas töögrupis keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond.

ABS töötab välja rahvusvahelist süsteemi, mis hakkab reguleerima juurdepääsu riikide loodusvaradele ja tagab nendest saadava tulu õiglase jaotamise.

Süsteemi kehtestamist toetavad eelkõige kõrge loodusliku mitmekesisusega maad (Brasiilia, Malaisia, India, Tai jt), kes nõuavad ranget õiguslikult siduvat süsteemi, et kaitsta oma loodusvarasid ja saada nende kasutamisest tulu. Lääneriigid on süsteemi suhtes küllalt ettevaatlikud ja toetavadki eelkõige ettevaatlikku lähenemisnurka, soovides uurida pigem olemasolevaid rahvusvahelisi meetmeid ja hinnata nende puudujääke.

Hetkel on rahvusvaheline juurdepääs loodusressurssidele kaetud erinevate lepetega, mis ei kata aga kõiki tegevusvaldkondi. Tuntumad nendest on loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon (CITES) ja  taimede geneetiliste ressursside toidus ja põllumajanduses kasutamise rahvusvaheline lepe (International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture - FAO). Eesti on mõlemaga liitunud.

CITES katab ohustatud liikide ja FAO põllumajanduslike taimede kasutuse. Suur osa vahepealsest alast on aga katmata: parfümeeria, kosmeetika, botaanikaaiad, ülikoolide uurimisasutused jpm (teaduskasutus, muuseumid, kollektsioonid).

Eestis on konkreetne mure tekkinud nt botaanikaaedadel: kuidas probleemideta geneetilist materjali vahetada.

ABS-i protsessi lõppedes peab olema välja töötatud ülemaailmne siduv süsteem juurdepääsuks loodusvaradele ja nendest saadava tulu õiglaseks jaotamiseks. Süsteemi elementideks oleksid nt päritolumaa sertifikaadi kasutamine, päritolu avaldamine, päritolumaa luba, juurdepääsuõigus teadustööks ja kommertskasutuseks, päritolumaa õiglase majandusliku tulu saamine, eelneva kokkuleppe saavutamise tingimused jpm.

Praegu ülemaailmset siduvat süsteemi ei ole. Küll võeti 2002. a bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte VI kohtumisel vastu nn Bonni juhtnöörid. Need käsitlevad sama teemat, kuid pole õiguslikult siduvad.

Lõppenud kohtumisel süsteemi osas lõplikule kokkuleppele ei jõutud, küll aga saavutati teatav edu eesmärkide ja elementide täpsustamise osas. Järgmine ABS töögrupi kogunemine toimub aasta pärast märtsis.

Lisateave: Lilika Käis, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist; tel 626 2877; e-post lilika.kais@ekm.envir.ee

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Aiatark OÜ