| Tervisekaitseinspektsioon tuletab meelde, et kevadest alates suureneb teetanusse nakatumise oht, sest tegutsema asuvad aiandushuvilised ja põllutööde tegijad, kellest paljudel on tegemata teetanusevastane süst. Enamik inimestest ei tea aga paraku, et mullas ja sõnnikus võivad peituda üliohtlikud teetanuse ehk kangestuskramptõve tekitajad.
Kevadeti ja suviti saavad käte ja jalgade vigastusi ka need, kes aia- või põllutöid ei tee, näiteks lapsed õues mängides. Marrastused, lõike- ja torkehaavad, pinnud nahas, putukate ja loomade hammustused on potentsiaalselt ohtlikud teetanusnakkuse suhtes.
Piisava teetanusevastase kaitse saamiseks tuleb vaktsineerida iga kümne aasta tagant. Täpsema teabe saamiseks pöörduge perearsti poole.
TEETANUS ehk KANGESTUSKRAMPTÕBI.
Haigust põhjustab Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes toodetud eksotoksiin (teetanustoksiin). Cl. tetani on pinnases laialt levinud.
Haigustekitaja satub organismi haava kaudu.
Lõimetusaeg on tavaliselt 6–14 päeva (võib olla ka 1–30 päeva).
Tunnused. Haigestumist iseloomustab suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Vältimine: Teetanust on võimalik vältida vaktsineerimisega, kaitsepoogitud inimesed on immuunsed 10 aastat, selle aja möödudes on vajalik revaktsineerida. Oluline on saastunud haavade korral õigeaegselt pöörduda arsti poole, kes vajadusel vaktsineerib. Teetanuse ohurühma kuuluvad põhiliselt täiskasvanud, sest lapsed on vastavalt “Laste kaitsepookimise ajakavale” vaktsineeritud.
Eestis esineb teetanust harva, 1–2 juhtu aastas. Allikas: http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php.
|
