Ainus, mis praegu kuidagi lund meenutab, on raudremmelgad – nende valged viljanupsud eristuvad praegu ülejäänud raagus põõsastikust justkui lumised oksad. Aeg-ajalt toob tormituul õhku ka põdrakanepi viljaebemeid, mis samuti esimesi lumehelbeid meenutavad. Aga küllap tuleb meie sooja varatalve lõpuks ka lund, sest linnustik on korralikult talvise vastu vahetunud.
Tihasetants
Hoolimata soojast on tihaseparv ümber maja. Sel aastal püüan neis vähem sihvkasõltuvust tekitada ja linnukohvik seisab ootusvalmilt alles rõdupõrandal. Seda usinamalt teevad tihased majaümbruses putukatõrjet. Ükshaaval kangutatakse üles iga viimane leheke – ja aeg-ajalt sealt alt midagi ka leitakse. Tutt-tihased lendavad lehekangutamise juures ka vahel uperkuuti, kui puuleheke osutub oodatust kergemaks. Üllatavalt palju on tänavu siin Vilusis just tutt-tihaseid, sinitihast seevastu pole ma viimastel kuudel üldse näinud. Rändlindude kohta niipalju, et ka kõik lagled panid nüüd meilt plehku, aga parte on veel Peipsil näha ja ka üks mahajäänud kühmnokk-luik ujub rannas. Linnuhuviliste listis kirjutatakse põhjasaadikute männileevikeste kohtamisest. Aga Pärnumaal olla taas kevad, suur hulk rändajaid keeras nokad ringi ja tuli tagasi.
