Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemteadur Luule Metspalu on koostanud maailma teadusuuringute põhjal artikli glüfosaatide mõjust elusorganismidele.

"Esmakordselt ilmusid glüfosaatide baasil valmistatavad turule herbitsiide 1970-ndate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne.

Kuidas glüfosaat taime tapab?

Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani  ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks).

Kuna kahte esimest selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu. Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas suurenes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava reklaami esitamise pärast ning sunniti selline reklaam  toodetelt eemaldama."

Loe kogu artiklit...

Allikas: Luule Metspalu