Viimastel päevadel on ajakirjanduse põhjal levinud arusaam, nagu keelustaks toiduseadus turgudel kauplemise hapukapsa, hapukurgi või muu taolisega. Tegelikkuses ei ole toiduseaduse eesmärk turukaubandust välja suretada.

Toiduseaduse peamiseks eesmärgiks on tagada, et tarbijani jõuaks ohutu toit. Toiduseadus ei sea tingimusi, millise ettevõtlusvormi inimene toidu tootmiseks valima peab, näiteks ei ole kohustust ennast registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana. Kui on tegemist ärilise tegevusega, siis tulevad paraku mängu teatavad konkurentsitingimused. Kui ühed ettevõtjad, kes valmistavad kodus toitu turustamiseks, peavad endast järelevalveasutusele teada andma, siis oleks ebavõrdne, kui teine, kes sisuliselt samuti tegeleb sarnase majandustegevusega, ei pea reegleid järgima.

2006. aastal jõustunud toiduseaduse muudatusega ei keelustata ühtegi valdkonda. Pigem vastupidi, kui varem oli ainuvõimalikuks variandiks tunnustamise protseduuri läbimine, siis nüüd lisandus teatud ettevõtete puhul võimalus oma tegevusest järelevalveasutust üksnes teavitada. Teavitamine on lihtne andmete edastamine (nimi, aadress, valdkond) Veterinaar- ja Toiduametile ning seda on võimalik teha nii interneti kui posti teel. Toidu turustamisel tuleb järgida ka vastavaid hügieeninõudeid.

Üldine ettevõttest teavitamise nõue on oluline selleks, et järelevalveasutusel oleks olemas info nende ettevõtete ja inimeste kohta, kes meie toidulaua eest hoolt kannavad. Samuti on seeläbi järelevalveasutusel võimalus kontrollida, millistes tingimustes seda toitu tehakse, sest turuletil või poes paistavad sageli toidud ühtemoodi isuäratavad välja.

Nende puhul, kes müüvad näiteks turul mitteloomseid esmatooteid, mida ei ole töödeldud (kartulit, kapsast või muud sarnast), kehtib teavitamise osas erisus. Nimelt võivad nad müüa üksnes müügipileti alusel ning Veterinaar- ja Toiduametit sellest teavitama ei pea.

Lisainfo: Karina Loi, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254, 529 1403, e-post karina.loi@agri.ee.