Hiinlased panevad papleid kasvama, puurides augud maasse ja kasutades mitmemeetriseid pistoksi.

Hiina toimus 26.–30. oktoobril rahvusvahelise papliuurijate organisatsiooni IPC (International Poplar Commission) iga nelja-aasta järgne kohtumine. Kokku said rohkem kui 300 teadlast, metsakasvatajat ja puidutootjat neljalt mandrilt. Peale  plenaarettekannete toimus töö kuues sektsioonis, millest suurimat tähelepanu pälvisid geneetika ning taksonoomia töögrupp ning keskkonnatehnoloogia temaatika.

Taimesüstemaatikas kuuluvad paplid, haavad ja pajud ühte sugukonda, mille uurimisega ka maaülikoolis tegeletakse. Eestit olid esindamas allakirjutanud. Esinesime suuliste ettekannetega, mis käsitlesid paju energiavõsa rajamisega seotud probleeme ja hübriidhaava kasvatamise esimese aastakümne kogemusi Eestis. Eestis on edukalt alustatud paju energiavõsa kasutamist reovete puhastamisel. Kuid energiavõsa rajamisest huvitatud maaomanike selge toetussüsteemi ja tulevikukindluse puudumine ei ole võimaldanud sellise alternatiivse maakasutusviisi laiemat levikut.

Hübriidhaava kasvatamise esimesed tulemused näitavad selle puu arvestatavat  potentsiaali taastuva energia ja tselluloosi tootmisel, kuid ka siin on esimesed 700 hektarit hübriidhaavikuid kasvamas peamiselt ainult tänu ühe firma riskijulgusele mahajäetud põllumaade metsastamisel. Samal ajal on meie teadlased jõudnud neil teemadel rahvusvahelise tunnustuseni.

Hiina oli valitud konverentsikohaks, kuna paplid on selles riigis olulisel kohal nii linnahaljastuses kui ka puupõldudel. Üldse on paplid kiirekasvuliste puuliikidena eukalüptide kõrval maailmas kõige enam kasutusel intensiivmeetodil lühikese raieringiga puidutootmises. Ja Hiina on suurim paplimetsade rajaja maailmas.

Eesti ei ole seni IPC ametlik liikmesriik, kuid kuna Eestis on olemas nii eriala spetsialistid kui nõudlus puidukasvatajate/-tootjate poolt, siis on põllumajandusministeeriumisse ette valmistatud materjalid liikmestaatuse taotlemiseks.

Allikas: ajaleht Maaülikool 6.11.08, Hardi Tullus, Katrin Heinsoo.