Iowa osariigi ülikooli professor Ratnesh Kumar näeb tuleviku põllumajanduse tähtsa osana täppisviljelust toetavate juhtmevabade mullasiseste sensorite kasutamist. Praeguseks on välja arendatud mullaniiskust määravad sensorid, ent varsti loodetakse jõuda ka mullatemperatuuri ja toitainetesisalduse määramiseni.

Keeruline on ehitada väikeseid sensoreid (prototüüp 10 cm x 5 cm), mis toimiks täielikult mulla all. Sensorid on juhtmevabad, nii et põllumees saab samal ajal põllul kõiki töid teha. Samuti edastavad sensorid asukoha määramiseks signaali, mis muudab nende leidmise patareide vahetamiseks või põlluharimisseadmega kokkupuutumise tagajärjel lihtsaks.

Sensorid annaksid teadlastele infot, mõistmaks täpselt, kuidas vesi põllul liigub, samuti süsiniku- ja lämmastikuringeid mullas. See võimaldaks paremat taimekasvu ja saagikust kirjeldavate mudelite loomist. Põllumees saaks sensorite abil põllu toitainete ja veevarusid arvestada ning seeläbi saagikust ja kasumeid suurendada. Samuti väheneks surve keskkonnale.

Praeguse tehnoloogia väljatöötamise tulemusena peaksid sensorid pakkuma reaalajas kõrglahutusega andmeid. Kumari kolleeg Stuart Birrel leiab, et täppisviljeluse probleemiks on piisavalt hea lahutusega andmete saamine, mis lubaks nende põhjal häid otsuseid teha.