PKI aiandustudengid on üha enam hakanud huvi tundma viinamarjatemaatika vastu. Järgnevalt räägivad magistrandid, kuidas nad viinapuud enda jaoks avastasid.
Kaire Loit, aianduse mag II:
Huvi omamaiste viinamarjade vastu arenes välja enesetäiendamise soovist. Uurisin Räpina Aianduskooli täienduskoolituste programmi ning silma jäi viinamarjapäev. Saigi käidud. Peagi toimus uus viinamarjakoolitus ja nii see pisik külge jäi. Kaks aastat tagasi nägin Juhani puukoolis viinamarjaistikuid ning esimene leidis koha minu aias.
Uurimisteemaks valisin viinamarja atraktiivsuse tõttu. Selleks, et kvaliteetveini jaoks viinamarja kasvatada, asus maaülikool 2007. aastal kevadel katsetama, millised sordid oleksid sobilikumad Eesti oma veini tootmiseks ning mida peaks tegema, et taimed paremini talvituksid.
Rõhu katsejaama istutati 2007. aastal kolm viinamarja hübriidsorti: ‘Zilga’ (aretatud ja kasvatatakse avamaal Lätis), ‘Rondo’ (aretatud Saksamaal ja kasvatatakse veiniks Taanis) ja ‘Hasaine Sladki’ (pärit Venemaalt ja kasvatatakse veiniks Lätis, USA-s ja Põhja-Kanadas). Väetuskatse eesmärgiks on uurida teisel aastal pärast istutust kasvustimulaatori mõju taimede kasvule, toitumisele ja talvekindlusele. Seniste tulemuste põhjal võib järeldada, et kasvustimulaator võib osutuda vajalikuks ‘Rondole’, sest selle sordi probleemiks oli sügisene kasvu lõpetamine. Samas leiavad veinitootjad, et see sort on seni veiniks parim.
Niisiis soovime katsetega saavutada soovitud suhkrusisalduse viinamarjades ning kindlustada taimede paremat talvitumist. Järgmisel aastal on katses saagiaasta ja siis uuritakse ka kasvustimulaatori mõju viinamarjade küpsemisele ning biokeemilisele koostisele.
Nüüdseks olen viinamarjakasvatuse kohta tublisti teadmisi juurde saanud. Alates sellest, miks just meie kliimas oleks viinamarjade kasvatamisel perspektiivi ning lõpetades praktiliste oskustega. Siiski oleks õppida veel ja veel. Saadud teadmised ei jää kauget tulevikku ootama. Kavatsen rajada oma viinamarjaistanduse ning võimaluse korral õpinguid doktorantuuris jätkata.
Anneli Tiisler ja Kirsten Veelmaa, aianduse mag:
Viinamari – vana üllataja?!
Meie bakalaureusetööde teemadeks olid «Viinapuu kasv ja areng avamaa tingimustes» ja «Viinamarja sordiomaduste mõju saagi kvaliteedile». Jätkame ka magistrantuuris sama teemaga. Kui teemad välja kuulutati, jäid ainukese uustulnukana silma just need kaks. Määravaks sai ka katsepraktika asukoht meie kodukandis. Mida me üldse viinamarjast teadsime? Tuli meelde vaid see, et Räpina aianduskooli õpetaja Jaan Kivistik on fanaatiline viinamarja propageerija. Uskumatu tundus soov kasvatada Eesti tingimustes avamaal viinapuid, rääkimata veel veiniteost. Nii et hüppasime vette tundmatus kohas.
Rahustavalt mõjus juhendaja prof Kadri Karbi ütlus, et tegelikult on viinamari Eestis vana kultuur. Teaduspraktika toimus 2007. aasta suvel Võrumaal Ruusmäel EMÜ poolt rajatud viinamarja katseistandikus. Tegime viinapuudele lõikuse ja sidusime taimed toestusele. Käisime kord kuus mõõtmas viinapuude kasvu. Kui marjad hakkasid värvuma, mõõtsime mahla kuivaine sisaldust. Muud vajalikud keemilised analüüsid tegime laboris koos teise juhendaja Marge Starastiga. Katses oli viis sorti: ‘Zilga’, ‘Rondo’, ‘Hasanski Sladki’, ‘Severnõi Ranii’, ja ‘Jubelei Novgoroda’.
Oleme üles astunud ettekandega ka ühel õppepäeval. See sai meile omaette elamuseks. See oli koht, kus kohtusime silmast silma Eesti viinamarjaseltskonnaga. Fantastilised inimesed, enneolematud muljed, kogemused ja kodumaise viinamarjaveini värvi-, aroomi ja maitseelamused.
Muidugi ei saa me ainult ühe aasta katsetulemuste põhjal anda viinamarjakasvatajatele mingeid kindalaid soovitusi. Aga ühte siiski julgeks soovitada: mõelda istandike kaitsmisele lindude rüüste eest. Seda sellepärast, et meie katseistandiku saak hävines vareste rüüstel.
Viinamarjaga tegelemine on andnud meile elus juurde ühe võrratu kogemuse ja palju uusi teadmisi. Täname meie väga sõbralikke ja lahkeid juhendajaid K. Karpi ja M. Starastit.
Allikas: ajaleht Maaülikool 23.10.08, Sirje Pärismaa.
