Ve­si on küll puh­tam, kuid siia­ni ei tea­ta, kui­das jõge reos­tu­nud set­test pu­has­ta­da.

Taa­si­se­seis­vu­mi­se ae­gu Ees­ti üheks reos­ta­tu­maks voo­lu­vee­ko­guks pee­tud Ida-Vi­ru­maal asu­va Purt­se jõe ve­si on nüüd ju­ba niivõrd puh­taks muu­tu­nud, et sel­les uue­le elu­le är­ga­nud lõhe ja me­ri­fo­rel­li asur­kon­na kait­seks plaa­nib kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium lä­hia­jal vas­ta­vad pii­ran­gud keh­tes­ta­da.

Ka­la­tead­la­se Mart Kan­gu­ri sõnul kin­ni­ta­sid tä­na­vus­te uu­rin­gu­te tu­le­mu­sed, et Purt­se jões lei­dub nii noo­ri kui ka va­ne­maid lõhe­li­si, kel­le seas on hul­ga­nis­ti nii sin­na taa­sa­sus­ta­tud kui ka loo­dus­lik­ku pä­ri­to­lu ka­lu.

30 000 lõhemaimu

Kan­gur tõi väl­ja, et esi­mest kor­da saa­di Purt­sest spin­nin­gu­ga lõhe kät­te ne­li aas­tat ta­ga­si ning pä­rast se­da hak­kas lõhe­lis­te olu­kord jões jär­jest ülesmä­ge mi­ne­ma. „2005. aas­ta ok­toob­ri al­gul las­ti kat­se kor­ras Purt­se jõkke pea kolmkümmend tu­hat Põlu­la ka­la­kas­van­du­sest pä­rit lõhe­mai­mu.”