Eelmisel aastal Eestis avastatud ohtliku seenhaiguse, punavöötaudi mõju meie männikutele on ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu olnud kardetust nõrgem.
Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsandus- ja maaehitusinstituudi teadur Märt Hanso selgitas ERR Uudistele, et punavöötaud saabus meile kliima soojenemise tõttu viimasel aastakümnel lõunapoolsetelt soojema kliimaga aladelt.

Jahe suvi takistas levikut

Märt Hanso sõnul on punavöötaudi kardetust oluliselt nõrgemal avaldumisel kaks põhjust. Seen tootis tema levimiseks üliolulisi eoseid Eestis esimesel aastal miskipärast temale väga ebasoodsal ajal - 2007/2008. aasta talvel ning uute männiokaste nakatumist seepärast ei toimunud. Hanso lisas, et lõunapoolsetes maades levib haigusttekitav seen põhiliselt suve esimesel poolel.

Ka 2008. aasta vihmane, jahe ning vähese päikesekiirgusega suvi osutus punavöötaudi tekitajale äärmiselt ebasoodsaks. Hanso sõnul vajab seen päikesekiirgust, et toota okastes tugevat mürki - dothistromiini, mis ilmselt tagab taudi edukuse okkakudede hõivamisel ja okaste surmamisel. Mitu eelnevat suve, näiteks 2002. ja 2006. aastal, olid seevastu Eestis rängalt põuased ja päikeselised, soodustades taudi levikut.

Mujal maailmas isegi mändide kõige ohtlikumaks haiguseks hinnatud punavöötaud on igatahes aga meile saabunud ning juba kohe algul, 2007. aastast kuni käesoleva aasta esimese pooleni oma laastavat jõudu demonstreerinud. Seen vajab nüüd hoolsat monitooringut ja teaduslikku uurimist, et valmis olla tema võimalikuks uueks puhanguks, rõhutas Hanso.

Loe edasi...

Allikas: uudised.err.ee 18.10.2008 Märt Hanso