2009. aastal vahendab PRIA Eesti maaettevõtjatele 250 miljonit lisakrooni erinevate toetusliikide näol ja avaneb 16 uut toetusmeedet. Samas väheneb PRIA halduskulude eelarve ehk teisisõnu tuleb väiksema eelarvega teha märkimisväärselt suurem hulk tööd.

PRIA on seni olnud omalaadsete agentuuride hulgas konkurentsitult kõige efektiivsem Euroopas. „2007. aastal moodustasid PRIA organisatsiooni ülalpidamiskulud 5,3% kogu eelarvest ning 2009. aastal kujuneb nimetatud protsendiks 3,2. See tähendab, et PRIA tegutseb inim-, aja- ning raharessursi mõttes võimete piiril või isegi mõnevõrra allpool seda,“ kommenteeris PRIA lähitulevikku nõukoja esinaine Merle Adams.

„Põhimõtteliselt on ju meil teada, millised on PRIA peamised probleemid, mille lahendamist pole võimalik edasi lükata. E-PRIA käivitamine suurendaks märksa taotluste ning aruannete läbitöötamise kiirust ja teeks klientide elu mugavamaks. Samuti on vaja panustada klienditeenindusse ning töötajate kompetentsi tõstmisesse, et taotlejad saaksid samal tasemel kõrgekvaliteedilist teenust kõikidest maakondlikest büroodest ning kolmandaks on vaja käivitada mahukas kliendiharimise programm, et esitatavad taotlused oleks korrektselt vormistatud ning neid saab kiiresti menetleda.

Käesoleva eelarve kava juures pole PRIA-l kahjuks arendusprojektidesse võimalik investeerida,“ lisas Adams.

PRIA nõukoda on PRIA peadirektori ja põllumajandusministri poolt kokkukutsutud nõuandev organ, mis koosneb 15 PRIA kliendist, kellega PRIA on viimastel aastatel tihedat koostööd teinud. PRIA on maaelu arengut toetav ning toetuste sihipärast kasutamist kontrolliv riigiasutus, mis on alates asutamisest 2000. aastal välja maksnud üle 10 miljardi krooni erinevaid toetusi põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu toetamiseks.