Juba 14. aprillil avaldas www.horisont.ee oma teadusblogis veidi sensatsioonilise uudise "Rootsi kuusk võib olla maailma vanim puu" . Sama teema võttis üles ka suvine Eesti Mets, kus on muu hulgas kirjutatud: "Puude vanus määrati radiosüsinikumeetodil Miami laborites USA-s. Sõnum uskumatu vanusega kuuse kohta on levinud sensatsioonina üle maailma.

Loodusteadlased on selle üle pidanud tuliseid vaidlusi. Seni oli maailma vanimaks puuks peetud üksmeelselt igimändi (Pinus longaeva), mis kasvab USA-s Sierra Nevada mägedes. Seal praegu kasvavate vanimate puude tüve aastaringide arv ulatub 4700-ni.

Professor Leif Kullmann rõhutab, et hariliku kuuse tüvi võib elada kõige rohkem kuni 600 aastat, kuid antud juhul on puu vanus määratud põhimõtteliselt teistsuguse käsitlusviisi põhjal. Kui uurida vegetatiivselt paljunevate puude maa sees paiknevaid juureosi ja määrata nende “kloonide” vanust, on tulemused kindlasti teistsugused kui tüve aastarõngaste järgi. Umbes sama metoodikaga nagu Rootsi kuuse puhul on näiteks maailma vanimaks põõsaks määratud Tasmaania saarel kasvav vanurpõõsas Lomatia tasmania, mille vanuseks on saadud 43 600 aastat."

Kas harilik kuusk võib tõepoolest elada nii vanaks? Kas tõesti on kuusk jõudnud Skandinaaviasse nii varakult pärast viimast jääaega? Sügiseseks pööripäevaks ilmunud Eesti Metsa numbris on palutud leidu kommenteerida eesti teadlasel, Eesti Maaülikooli vanemteaduril ja taimegeneetikul Marek Sammulil. 

KUULA LISAKS

Samal teemal saab kuulata ka ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve saadet KUKU raadio sarjas Loodusajakiri.