Leedus Druskininkais enam kui sajakonna osavõtjaga Balti ja Põhjamaade taimekaitsekonverentsil vaeti taime tervise erinevaid aspekte.

Tänini domineerivat keemilist taimekaitset piirab üha olulisemalt nii haiguste, kahjurite kui umbrohtude tõrjeks kasutatavate keemiliste tõrjevahendite suhtes tekkiv resistentsus ning tõrjevahendite keskkonnaohtlikkus. Näiteks Taanis on enamiku teraviljahaiguste tõrjeks kasutatavate vahendite suhtes resistentsus kujunenud juba paari aastaga.

Samas rikuvad taimekaitsevahendite jäägid nii mulla, vee kui toodetava produkti kvaliteeti. Seetõttu on suur rõhuasetus haiguskindlate taimesortide aretusel, mille eelduseks on nii haigustekitaja kui ka peremeestaime bioloogiliste iseärasuste ja omavaheliste suhete tundmine.

Konverentsi mitmed ettekanded käsitlesidki bakter-, seen- ja viirushaiguste omadusi ja levikut erinevates maades. Haiguste ja kahjurite levimust regioonis hakkab oluliselt soodustama kliima soojenemine. Sellekohased näited on olemas juba nii lehetäide abil levivate viirushaiguste kohta kui ka kartuli lehemädaniku ulatuslikuma leviku näol Põhja-Soome. Protsessile aitab kaasa suurtel aladel piiratud arvu suhteliselt haigustundlike sortide kasvatamine.

Olukorda aitaks parandada sortide mitmekesisuse suurendamine, tõstes sealhulgas haigustele vastupidavamate sortide osatähtsust. Umbrohutõrjes on küll lisaks taimekasvatuslikele võtetele ja keemilisele tõrjele arendatud väga kalleid tehnoloogiaid nagu kuuma auru ning laseriga töötlemine, samas aga on selgunud, et nii rukis kui ristõielised sisaldavad umbrohtude idanemist ja juurestiku arengut allasuruvaid ühendeid, mis lubab tulevikuks uut umbrohutõrje suunda.

Rukis aitab

Rukis külvikorras on mitut pidi kasulik – pikakõrrelise kultuurina kui ka eraldatavate ühendite kaudu surub alla umbrohte, suhtelise suure biomassiga jätab mulda hulgaliselt

süsinikuühendeid, mis toetab mullaelustikku ning viljakust.

Kuivõrd umbrohi on põllukoosluse elurikkust suurendav osa, mis aitab hajutada kultuurtaimede kahjustusi mitmetoiduliste kahjurite poolt ning soodustab taimekahjurite looduslike vaenlaste levikut, tuleb leida optimaalsed võimalused nende allasurumiseks kultuurtaimede poolt, mitte aga neid täielikult hävitada.

Kahjurite loodushoidlikumaks tõrjeks on arendamisel nn tõmbatõuka tõrjesüsteem, mis põhineb kultuuride või sortide kombineeritud kooskasvatamisel, kusjuures nn tõmba-kultuur või sort meelitab kahjuri enda peale ja põhikultuur jääb kahjustamata. Sellekohane ettekanne tuli just maaülikooli teadlastelt.

Väga olulise majandusanalüüsi esitas Läti Ülikooli professor Inara Turka, kes näitas oma ettekandes, et umbrohutõrjevahendi suhtes resistentseks muundatud rapsi kasvatamine Lätis on majanduslikult ebaökonoomne, sest lisandub suur hulk täiendavaid kulusid, mis lähtuvad eelkõige geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud ettevaatusabinõudest, mis peaksid tagama ohutuse nii mahe kui tavakasvatajatele. Samas paraku ei väldiks ka meetmete kasutuselevõtt muundrapsist muundinfo levikut.

Turka eelneval konverentsil tehtud ettekanne näitas, et üksnes ühes punktis muundrapsi kasvatamisel kuluks kogu maa muundinfoga saastamiseks vähem kui kümmekond aastat. Umbrohukindel muundraps paljuneb hästi looduses ja muutub nõnda ise nii  tülikaks umbrohuks. Siiani turule toodud muundkultuuridega pole tõusnud saagikus, kaasnevate keskkonnariskide ulatus on aga ebaselge, siis on nende sissetoomine ebaotstarbekohane.

Kuivõrd regiooni haarav taimekaitsekonverents on regulaarne üritus, korraldab järgmise Läti Põllumajandusülikool.

Anne Luik, Eesti Maaülikool