Pa­ru­ka­puu kar­va­sed vil­ja­raod jä­ta­vad mul­je, et põõsas on puh­ke­nud õit­se­ma. Ing­li­se kee­les kut­su­tak­se te­da suit­su­puuks. Hu­ma­la­puu ei ole meie loo­dus­li­ku vään­tai­me hu­ma­la su­gu­la­ne, kuid te­ma vil­ju ka­su­ta­tak­se Amee­ri­kas õlle te­ge­mi­sel.

Pa­ru­ka­puud (Co­ti­nus) tun­tak­se ing­li­se kee­les hoo­pis suit­su­puu (smo­ke tree) ni­me all.  Ta kuu­lub vä­he tun­tud ana­kar­di­lis­te su­gu­kon­da. Pa­ru­ka­puu tun­tu­mad su­gu­la­sed on in­dia man­go­puu, mom­bi­ni­puu, ää­di­ka­puu, in­dia pähk­leid kan­dev nak­ra­puu, pis­taat­sia ja ro­see-pip­ra­puu. Ha­ri­lik pa­ru­ka­puu (C. cog­gyg­ria) kas­vab loo­dus­li­kult suu­rel alal  Lõu-na-Eu­roo­past Hii­na­ni. Ta ei ole meil täies­ti tal­ve­kin­del põõsas. Pa­ka­se­ga võivad ok­sad külmu­da osa­li­selt või va­hel maa­pin­na­ni, kuid ena­mas­ti taim taas­tub. Peh­me­ma­te tal­ve­de jä­rel võib pa­ru­ka­puu aga sir­gu­da 3–3,5 m kõrgu­seks. Pa­ru­ka­puul on vä­ga ke­nad ovaal­sed või mu­na­jad le­hed. Õied on til­lu­ke­sed, ro­he­kad ja jää­vad hoo­le­tu­le vaat­le­ja­le mär­ka­ma­ta. Vil­ju­mi­se ajal on pa­ru­ka­puu aia pil­gupüüdja. Roo­sa­kad kar­va­sed vil­ja­raod jä­ta­vad mul­je, et põõsas on puh­ke­nud õit­se­ma. Kau­ge­malt vaa­da­tes tun­dub, et tõuseb suit­su, kui­gi põle­mi­se lõhna ei ole.

Loe edasi...

 

Allikas: Eesti Päevaleht Urmas Laansoo 30.09.2008