Kaheksa-aastaste laste õppimisstrateegia erineb radikaalselt kaheteistaastastest ja täiskasvanutest. Kaheksa-aastased õpivad eelkõige positiivsest tagasisidest (kiitusest), samal ajal kui negatiivne tagasiside pole kuigi efektiivne. Kaheteistaastased suudavad negatiivset tagasisidet paremini töödelda ning kasutavad seda mehhanismi oma vigadest õppimiseks, nagu ka täiskasvanud.

Erinevust õppimisstrateegiates näitasid käitumist uurivad teadlased uurimuses, milles kinnitati kaheksa-aastaste laste ebaproportsionaalselt kehva vastust negatiivsele tagasisidele. Seda vahet on võimalik magnetresonantstomograafi vahendusel ka ajus näha, avastasid arengupsühholoog Eveline Crone ja tema kolleegid. Vastavad piirkonnad asuvad ajukoores, kirjutas Science Daily.

Kaheksa- ja üheksa-aastastel lastel reageerivad need ajuosad positiivsele tagasisidele tugevasti, negatiivsele tagasisidele aga ei järgne peaaegu mingit reaktsiooni. 12- ja 13-aastastel lastel, samuti täiskasvanutel, on olukord vastupidine. Nende aju kontrollkeskused aktiveeruvad negatiivse tagasiside järel palju tugevamini kui positiivsele tagasisidele.

Loe edasi...