Suve tänavu eriti nagu polnudki. Seda kolme kuud kehva suusailma ei saa ju ometi suveks nimetada? Viimased päevad on küll mõnusalt päikesepaistelised olnud, kuid ilmselt tuleb meil tänavu hakata juba varakult mõtlema, kuidas oma organismi turgutada ning mida esimeste haigustunnuste ilmnemisel ette võtta.

Täna jagame soovitusi, mida teha köha ja nohu puhul. Nipid pärinevad lastevanematelt, perearstidelt ning internetist. Siin kirjeldatud meetodeid saab kasutada siiski vaid haiguse algusjärgus. Kõrge palaviku puhul on näiteks jalavannid ja aurud välistatud.

Kui jääda lootma apteegirohtudele, võib juhtuda, et rohupudelite rivi kapiriiulil saab peagi vabalt võistelda apteegis pakutavaga. Enne aga tasuks proovida midagi vanaemade tarkustest. Eks igas peres on oma nipid, kuidas köha ja nohuga juba algstaadiumis võidelda ning need teadmised pärandatakse edasi põlvest põlve.

Nõiarahvas

Välismaalased on mõnikord eestlasi üsnagi kummalisteks pidanud, kui me viirustele ravimtaimedest leevendust otsime.

Meenub näiteks mõne aasta tagune juhtum Soome õppima siirdunud sõbrannaga, kes sadama apteegist ka mõned ravimtaimepakikesed kaasa ostis. Küll oli tal alles Soome tolliga seletamist, et sellest «purust» tõepoolest köhateed keedab. Rääkimata sellest, et ameeriklased eestlasi pisut kui nõiarahvaks peavad – eks ikka sellesama loodusravi pärast.

Viie lapse ema Le Laun on oma kogemused laste ravimisel kirja pannud ja internetifoorumis Perekool ka avaldanud. Tema «köhaabi», «nohuabi», «kurguvaluabi» ja «palavikuabi» on sügistalvisel perioodil igapäevaselt otsingumootorisse sisestatavad sõnad.

Infot on ta kogunud nii oma vanaemalt kui emalt, kirjandusest kui internetiavarustest. Enamik meetodeist on eri aegadel oma pere peal järele proovitud.

Loe edasi...