Lõppenud on Eesti-Austria ühisprojekt, mille eesmärk oli luua Eestis tõhusam järelevalvesüsteem probleemtoodetes leiduvate ohtlike ainete tuvastamiseks.

„Projekti eesmärk oli koostöös lepingupartneri Austriaga luua Eestis tõhusam järelevalvesüsteem ohtlike ainete kontrollimiseks sellistes probleemtoodetes nagu elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ning patareid ja akud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo. Projekti käigus loodi koostööstruktuur Keskkonnainspektsiooni, Maksu-ja Tolliameti ning Tehnilise Järelevalve Ameti vahel, kellel on jäätmeseaduse kohaselt antud ülesandeks teha sellealast järelevalvet. Võimalik, et tulevikus kaasatakse süsteemi ka Tarbijakaitseamet.

Projekti käigus õpetasid austerlased inspektoreid, kuidas võtta analüüside tegemiseks probleemtoodetest proove ja milliseid meetodeid tuleks kasutada nende analüüside tegemiseks.

Lisaks sellele andsid Austria spetsialistid projekti raames hinnangu, kas Eesti õigusaktidega sätestatud ohtlike ainetega rikkumiste karistusmäärad on piisavalt tõhusad ja ennetavad ning kas need vastavad täpselt vastavate Euroopa Liidu direktiivide nõuetele. „Austerlaste soovituste kohaselt oleks vaja veel täpsustada keskkonnajärelevalve seadust proovide võtmise osas ning jäätmeseadust eristamaks, milline järelevalveasutus milliste toodete üle järelevalvet tegema peaks hakkama,“ märkis Piirsoo.

Samuti koostati projekti raames Eesti inspektorite jaoks nimekiri sellistest elektri- ja elektroonikaseadmetest, kus võib leiduda keskkonnale ohtlikke aineid. Nimekiri on mõeldud abistamaks inspektoreid nende töös ning seda täiendatakse tulevikus vastavalt vajadusele.
Otsustati luua ka järelevalveasutustele ühine andmebaas rikkumismenetluste kohta. Malle Piirsoo sõnul on ühise andmebaasi eesmärgiks saada ülevaade ettevõtetest, keda on juba kontrollitud, et vältida topeltkontrolli tegemist. Andmebaasi hakkab haldama tõenäoliselt Keskkonnainspektsioon.

„Kõik projekti eesmärgid said täidetud ning me oleme projekti tulemustega rahul,“ ütles Piirsoo. “Nüüd peab Eesti tegema veel austerlaste soovituste põhjal otsuse, millist järelevalvesüsteemi rakendada ning milliseid tooteid milline järelevalveasutus kontrollima hakkab. Kokkuvõtteks võib öelda, et inspektorid said projekti käigus juurde hulga tehnilisi teadmisi oma töö paremaks läbiviimiseks,“ täpsustas ta.

Ühisprojekti „Probleemtoodetest (patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad) ohtlike ainete järelevalve süsteemi loomine“ praktiline osa kestis jaanuarist juulini 2008. a.

Projekti kogumaksumus oli 3 574 090 krooni, millest Keskkonnaministeerium kaasfinantseeris 391 165 krooni ja välisabi oli 3 182 925 krooni ulatuses. Projekti rahastati Euroopa Liidu Transition Facility 2005 fondist.

Projektist said kasu Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 26.09.2008 pressiteade