“Läks, s­tart, tä­he­le­pa­nu!” ütleb Aotäht mi­da­gi al­u­sta­des. Ja just nüüd on ast­ro­noo­mid lu­ba­nud ala­ta sel­le aas­ta sügi­sel. Sügis al­gas es­masp­äe­val, 22. sep­temb­ril kell 18.44.

Rah­va­suu ütleb tä­na­vu­se aas­ta koh­ta, et ühek­sa kuud on­gi ol­nud ai­nult sügist.

Sügi­se joo­ni on meil tões­ti ol­nud su­vi lä­bi, ke­vad lä­bi ja talv lä­bi – ik­ka vi­lud ja vih­ma­sed il­mad, lirt­suv jal­gea­lu­ne ja mu­revär­vi tae­vas. Aga eks sel­les­ki vi­lus mee­leo­lus on siin Vi­lu­sis aeg-ajalt ka soo­je­maid het­ki.

 

Siis, kui ka­se­le las­kub sä­dis­tav ti­ha­se­parv: tutt-ti­ha­ne, su­le­tutt uh­kelt püsti; si­ni­ti­ha­ne oma võlu­va si­ni­se mütsi­ke­se­ga; põhja­ti­ha­sed aeg-ajalt üks­teist “tä-tä­ä” hõiga­tes – jah, ja sel­les kam­bas ei puu­du ku­na­gi ka hall “k­lu­ti­ta­v” puu­ko­ris­ta­ja.

 

Ras­va­ti­ha­sed ei rais­ka ae­ga ka­selt pu­tu­ka­pu­di­naid ot­si­des – ne­mad võta­vad et­te ma­ja vood­ri va­he­le pei­tu­nud ras­va­se­mad suut­äied. Se­da te­ge­vust saa­dab ha­ki­tud Mak­rof­le­xi pu­ru ning te­ge­las­te­le en­da­le võid peaae­gu käe­ga pai te­ha.

 

Sa­ba­ti­ha­sed hoi­du­vad omaet­te – vu­ris­ta­des ko­ha­le len­dav val­ge­te pea­nup­su­de­ga parv as­kel­dab puul üks­tei­se lä­he­dal ja kui saa­bub ära­len­nu­hetk, min­nak­se vu­ri­nal taas koos – ek­si­nu ha­le­da­le hüüde­le vas­tab ter­ve parv ja pöör­dub ko­he sõpra ot­si­ma.

 

Loe edasi...

 

Allikas: Eesti Päevaleht Kristel Vilbaste 24.09.2008