Talvise pööripäevaga võrreldes on nüüdseks valget aega küll mitme kukesammu võrra lisandunud, kuid toataimedele jääb sellest veel piskuks. Lambivalgusest, mida inimesed oma toimetusteks täiesti piisavaks peavad, on taimedele kasu vaid samapalju, kui meile küünlavalgusest lehelugemisel.

Taimede valgusvajakut saab korvata, kui osa tavalampe päevavalguslampidega asendada või taimede elukohta lisavalgustus paigaldada.

Siiski, mida rohkem saavad taimed talvel valgust akna kaudu, seda tänulikumad nad on. Tuba täitub õuevalgusega kõige paremini, kui hommikul ribid üles tõsta või külgkardinad täielikult kõrvale lükata. Suvel on olukord vastupidine: siis peab taimed hoopis aknast kaugemale tõstma.

Taimede hooldusvahendite hulka tuleb arvata tolmulapp ja veepihusti. Talve jooksul koguneb lehtedele parajalt paks tolmukiht, millest valgusel raske läbi pääseda.

Suuri lehti on hea puhastada niiske lapiga, krobelise pinnaga lehtedelt saab tolmukübemed maha pihustiga uduvihma tekitades.

Lisavalgustuse puhul on oluline leida just taimedele sobivad lambid. Meie majapidamistes kasutatavate tavaliste hõõglampide valgusest suudavad taimed omastada vaid osa energiast. Pealegi muudab taimede kohal liiga lähedal asuvast pirnist eralduv soojus leheservad pruuniks ning kuivatab liigselt õhku, mistõttu taimed muutuvad kahjuritele vastuvõtlikumaks.

Parimaks lahenduseks on õige lainepikkusega kohtvalgustus. Seejuures ei tohi lambid taimedele liiga lähedal asuda, sest liigvalgus võib põhjustada lehepõletusi.

Fütolampidest lähtuv valgus on sinaka varjundiga ja võib inimestele võõristav tunduda. Seepärast tuleks need elutoas inimese vaateväljast kõrvale suunata.

Allikas: ajakiri Oma Piha

Vahendanud Väino Eskla