Selle suve ühel ilusamal päeval, 3. septembril tähistas põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaama koosseisu kuuluv Rõhu aed 50. tegevusaastat.

Rõhu aed rajati 1958. aasta novembris, tollal kandis nimetust Lõuna-Eesti riiklik puuvilja- ja marjakultuuride sordikatse punkt. Asutajaks ja esimeseks juhatajaks oli Olev Arru, kes juhtis aeda kuni 1992. aastani, mil see liideti Taimetoodangu Inspektsiooniga.

1998. aastal viidi aed üle Taimse Materjali Kontrolli Keskuse alluvusse (alates 2004. a Põllumajandusuuringute Keskus). 1999. aastal määrati uueks aia juhatajaks Madli Jalakas, kes juhib Rõhu aia töid ja tegemisi tänini.

Märtsis 2007 viidi Rõhu aed Põllumajandusuuringute Keskuse alluvusest EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi alluvusse. Sellega keerati aia ajaloos uus lehekülg, suurendades katsetegevusega aias kasvatatavate kultuuride mitmekesisust, tuues siia enam teadlasi ja tudengeid ning pakkudes sellega tulevastele põllumeestele ja teadlastele head praktiliste kogemuste omandamise baasi. Rõhu katsejaamas on juba praegu võimalik omandada praktilisi kogemusi ka maastikuarhitektuuris ja energiakultuuride kasvatamises.

Rõhu aed rajati 29 hektarile ja sellisena on see pindala püsinud tänini.

Kõike seda, mis 50 aasta vältel Rõhu aias toimunud ja millega nüüd tegeldakse, kogunes 3. septembril kuulama ligi 70 inimest. Seminaril räägiti koostööst maaülikooli ja AS-i Kemira GrowHow, aiandusliidu ning tootjate vahel. Õnnitlusi olid tulnud jagama ka kolleegid Mecklenburgist, kellega Rõhu aial on astelpajusortide kasvatamise ühisprojekt.

Aias tehti ringkäik, mille käigus tutvuti kultuurmustikate, viinamarjade, astelpajude ja energiaheina katsetega ning energiapaju kollektsiooniga, rajamisel oleva ilu- ja tervendava aiaga, õunapuuaias valmiva saagiga.