Täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Keskkonnaministeeriumi kantsleri Rita Annuse poolt Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koja (EKO), Eesti Loodusuurijate Seltsi ja Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esindajatele tehtud kavandatava looduskaitse halduse ümberkorralduse kava tutvustus jättis keskkonnaorganisatsioonid jätkuvalt infovaegusesse.

Lähema analüüside ja otsustusprotsessi tutvustamise asemel oli tegemist lühikese teavitusüritusega, mille põhisõnum oli, et muudatused on otsustatud ellu viia. Vaatamata jagatud infokildudele jäid selgusetuks aga sellise otsuse põhjendatus ja kogu planeerimisprotsessi käik. Ehk teiste sõnadega, mida konkreetselt ja miks on vajalik muuta ja kuidas sellisele järeldusele jõuti. Ehkki EKO toetab keskkonna- ja looduskaitse valdkonna parema korraldamise kavasid, pole siiani keskkonnaministeeriumi antud informatsiooni põhjal võimalik enda seisukohta konkreetse reformi suhtes kujundada.

EKO peab vajalikuks rõhutada, et looduskaitse kui stabiilsust nõudva otseselt avalikke huve teeniva valdkonna muutmine nõuab põhjalikku ja ekspertteadmisi arvestavat eeltööd. Paraku praegune keskkonnaministeeriumi selgelt kiirustav ja kaasamise reegleid eirav tegevus seda printsiipi ei järgi.

EKO on ka tänase kohtumise järel seisukohal, et reform, mis peaks muutma Keskkonnaministeeriumi haldusala paremini ja efektiivsemalt korraldatuks ja inimestele lihtsamalt mõistetavaks, toob planeerimisfaasi läbi kukkudes kaasa peatse vajaduse jätkata ümberkorraldusi, mis suurendavad aja- ja rahakulusid. Sage kiirustav reformimine ei aita aga valdkonna selgusele kaasa. Küsimus pole antud juhul mitte järjekordses institutsionaalses reformis, väidetavalt saavutamaks eelarve kokkuhoidu, vaid terve looduskaitse valdkonna võimalikus kahjustamises.

Aastatel 2003-2004 tehti põhjalik eeltöö looduskaitsereformi läbiviimiseks (KAVO - protsess). Osa tollal analüüsitust ja ettepandust viidi ka ellu, kuid nähtavasti poliitilistel põhjustel jäi reform pooleli (osa funktsioone ja ametikohti jäeti loodud Riiklikule Looduskaitsekeskusele (LKK) üle andmata jms.) Nüüdne viitamine LKK alarahastusele ja ülesannete dubleerimisele teiste riigiasutustega on kohatu, sest on tingitud tollase põhjalikult läbimõeldud reformikava poolikust elluviimisest.

Eeltoodust lähtudes soovitab EKO Keskkonnaministeeriumil:

1) peatada looduskaitsehalduse reformi eelnõu ennatlik valitsusse suunamine;
2) anda nii looduskaitsetöötajatele kui ka avalikkusele piisavat teavet reformide põhjendatusest koos vastavate analüüsidega ja kaasama protsessi nii looduskaitsesüsteemis töötavad inimesed kui ka huvigrupid;
3) hoiduda halduslikult võib-olla põhjendatudki sammudest, mis viivad looduskaitse tasalülitamisele ning halvendavad loodusliku mitmekesisuse säilimise tagamist, mis on kohustuseks ka Eesti Vabariigile.

EKO liikmesorganisatsioonid on Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Eestimaa Looduse Fond, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Säästva Eesti Instituut, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Lisateave: Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht, tel 529 5933; e-mail jott@elfond.ee.

Allikas: Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) 15.09.08.