Möödunud nädalal kuulasid Põllumajandusministeeriumi (PM) esindajad mahetootjate ettepanekuid geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride (GMO) kasvatamise ning tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimaluste kohta.

Mahetootjate olulisemaks nõudmiseks oli GMO vabade regioonide loomise võimaluse sätestamine seaduses, mis tähendaks piirkonna maaomanike omavahelist kokkulepet, et teatud piirkonnas GMO kultuure ei kasvatataks.

Lisaks nõuti GMO taimede ja maheviljeldavate kultuuride vahele võimalikult pikemate vahemaade kehtestamist, vältimaks tahtmatut risttolmlemist.

Mahepõllumajanduse büroo peaspetsialisti Rene Kösteri sõnul olid mahetootjad seisukohal, et GMO põldude jaoks peaks olema avalik register, kus info kavandatavate põldude ja kultuuride külvamise kohta oleks üleval juba kuus kuud enne külvi. See annaks teistele tootjatele võimaluse oma plaane paremini teostada.

Leiti ka, et GMO kasvatajad peaks läbima eelneva koolituse, kus tootjatele selgitataks keskkonnakaitse ettevaatusprintsiibist tulenevaid kasvatamise nõudeid, sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust võimalike kahjude tekkimise korral.

Üks olulisemaid ettepanekuid oli hektaripõhise riigilõivu kehtestamine GMO tootjatele. Seda saaks kasutada GMO kasvatajate poolt võimalike kahjude korvamiseks. Mahetootjad rõhutasid, et vajalik oleks jälgida ka teiste maade kogemusi, sest paljudes riikides on GMO, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise reeglistik juba olemas.

Kõik esitatud ettepanekud edastatakse geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride ja tavakultuuride kooseksisteerimise alase strateegia ja seadusandluse väljatöötamise nõuandvale komisjonile.

Kösteri sõnul on ettepanekute arvestamine äärmiselt oluline, sest see puudutab otseselt mahepõllumajanduse säilimist Eestis.

2. veebruari plaanis oli tavapõllumajandustootjate esindajate ettepanekute kuulamine.