Teadus on jõudnud sammukese lähemale kurtuse ravimisele – hiire embrüosse viidud geeni avaldumise tulemusel tekkis sisekõrvas oluliselt rohkem helilaineid elektriimpulssideks muutvaid karvarakke, mis talitlesid sarnaselt normaalsetele karvarakkudele.
Sisekõrvas paiknevas Corti elundis asuvad karvarakud, mis neid ümbritsevasse vedelikku levinud heililained „tõlgivad” mööda närve ajju liikuvateks elektriimpulssideks. Karvarakud on võrdlemisi õrnad – kõva müra ja teatud ravimid (näiteks aminoglükosiidide klassi kuuluvad antibiootikumid) võivad neid kahjustada ja põhjustada pöördumatu kuulmislanguse või -kaotuse. Teadlased üritavad leida moodust, kuidas karvarakkude taastekkimist esile kutsuda ning sellega vähemasti osaliselt kuulmine taastada.
John Brigande juhitud uurimisrühm (Oregon Health and Science University, USA) viis hiire embrüosse geeni nimega Atoh1, mis on kriitilise tähtsusega karvarakkude tekkel. Manipulatsiooni tulemusel tekkis Corti elundis ligikaudu kaks korda rohkem karvarakke, sealjuures lisandunud rakud olid samasuguse ehituse ja talitlusega kui normaalsed karvarakud.
Atoh1 geeni mõju karvarakkude hulgale oli teada juba varem, uuritud pole aga lisandunud rakkude töökõlbulikkust.
Allikas: Science News/ genomics.ee |
