Neljapäeval, 4. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja suurendada metsaomanike huvi oma metsa hooldamise ning uuendamise vastu.

Kehtiv metsaseadus sätestab mitmeid täiendavaid piiranguid ja kohustusi metsa majandamisel, mis tihti dubleerivad üksteist, on mitmeti mõistetavad ja ei täida oma eesmärki. Seadusemuudatusega viiakse metsakorralduse regulatsioon aga vastavusse riigi metsapoliitika ja metsanduse arengukavaga, arvestades seejuures ka võimalikult paljude huvigruppidega. Samuti lihtsustab see oluliselt erametsa majandamist.

"Praegune liigne metsamajandamisega kaasnev bürokraatia on oluliselt vähendanud erametsaomanike huvi oma metsa hooldada ja see mõjub halvasti Eesti metsade seisukorrale üldisemalt, " ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Paindlik metsa majandamine aitab seevastu suurendada erametsaomanike huvi ja õhutada neid aktiivsemale tegutsemisele metsaomandi majandamisel,” lisas ta. Näiteks vabastatakse eelnõus omanikud metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustusest. Endiselt jäävad kehtima aga teised metsa uuendamisele suunatud sätted. Seadus tagab metsade uuenemise läbi ettekirjutuste ja sunnivahendi rakendamise.

Muudatuse eelnõuga kaotatakse metsamajanduskavade kehtestamine ja muudetakse kava metsaomanikule nõustavaks dokumendiks. Täiendavalt on eelnõusse sisse toodud metsaomaniku nõustamine metsa korraldamisel ja metsamajanduslike tegevuste pikaajalisel planeerimisel. Oluliseks näitajaks metsa majandamisel on inventeerimisandmed.

Lisaks teeb seadusemuudatus metsaomanikule lihtsamaks metsas raiete läbiviimise. Oma tarbeks puidu omandamisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea esitama raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatist. Muudatus vähendab bürokraatiat ja loob võimalused keskenduda tehingutele, kus maksupettuste oht on suurem.

Seadusesse tuuakse tagasi valikraie, mis loob erametsaomanikele täiendava võimaluse majandada oma metsa püsimetsana. Ilma metsateatist esitamata lubatud raiutava puidu hulk suureneb 15-lt tihumeetrilt 20-le tihumeetrile.

Samuti on eelnõus täpsustatud erametsaomanike toetamise põhimõtteid. Erametsaomanikele suunatud toetuste taotluste paremaks administreerimiseks töötatakse välja toetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, mis on aluseks toetuste määramisel. Hindamiskorra ja -kriteeriumid kehtestab seadusemuudatuse alusel keskkonnaminister.

Loodusväärtuste hoidmiseks või keskkonnaseisundi kaitseks vajalike metsade majandamine korraldatakse läbi metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste.

Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Maaülikool, Sihtasutus Erametsakeskus, Eesti Metsatööstuse Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Metsakaitse-ja Metsauuenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainspektsioon, Riiklik Looduskaitsekeskus, maakonna keskkonnateenistused jt.

Lõpliku sõna ütleb seadusemuudatuse osas Riigikogu.