Kibuvitsamarjad on osutunud eriti tõhusaks C- ja E-vitamiini ning karotenoidide allikaks. Soomes katses olnud kahe roosiperekonna liigi kurdlehise kibuvitsa ja koer-kibuvitsa toitainesisaldus üllatas ka uurijaid.

Neist esimene sisaldas C-vitamiini 4 korda enam kui astelpaju. Kõrge oli ka E-vitamiini sisaldus. Seda arvatakse olevat rohkem üksnes mõnes taimeõlis ja seemnetes. 

Beeta-karoteeni leidus kibuvitsamarjades umbes sama palju kui porgandis ning lükopeeni isegi rohkem kui tomateis. Lükopeen on üks paljudest antioksüdantse toimega ühenditest, mis kaitsevad rakumembraane. Uurimuste kohaselt aitab see ennetada teatud kasvajaid ning südame- ja veresoontehaigusi. Lükopeen annab viljadele punase värvuse. Senini on peetud tomatit meie toidulaual suurimaks lükopeeni sisaldajaks.

Lisaks leidsid teadlased kibuvitsamarjadest üsna palju kiud- ja mineraalaineid ning folaati (foolhapet). Viimane on vajalik DNA sünteesiks (rakkude paljunemiseks).

Ehkki kibuvitsamarjade toitainesisaldus on eriti suur, kasutatakse neid nüüdisajal vähe. Soomes laialdaselt ilutaimena kasvatatava kurdlehise kibuvitsa viljad sobiksid maheda maitse tõttu paljude toitude tooraineks. Kibuvitsamarju lisatakse praegu vaid lastetoitudesse ning jogurteisse. Proovitud on valmistada ka mahla ja keedist. Tänu mahedusele ei vaja kurdlehine kibuvits kuigi palju suhkrut lisandiks.

Soome toiduainetööstus toob praegu kogu vajamineva kibuvitsamarja välismaalt: Ts’iilist ja Ungarist. Viljeluses seda kahjuks ei ole, üksnes Ilomantsis on katseistandik.

Uurijate arvates tuleks nüüd tõsiselt kaaluda kibuvitsa lisamist põllumajanduskultuuride nimistusse. Seda saaks kasvatada nagu sõstraid ning koristada samuti marjakombainiga. Tootmine saaks alata kohe, kui leidub viljade töötleja.