27. jaanuaril toimus Põllumajanduministeeriumis Eesti Mahepõllumajanduse Arengukava projekti töökoosolek, kus arutleti teemal mahepõllumajandus ja turism.
Mahetootmise kõrval ka turismiga tegelevad ettevõtjad tõid esile vastuolu turistide soovide ja nende täitmist piirava seadusandluse vahel. “Külastajad sooviksid maale tulles eest leida omapära, kohalikku toitu ja vanu traditsioone. Ollakse huvitatud koduselt valmistatud piima-, liha- ja kalatoodetest, samuti moosidest ja mahladest, aga hetkel jääb arhailisel viisil valmistatud toidu pakkumine (näiteks ehtsal lõkkel lihagrillimine) sageli õigusaktide rägastikku kinni,” ütles PM mahepõllumajanduse büroo juhataja Margot Pomerants.
Koosolekul osalenud mahetootjate sõnul vajaks maheloomade kasvatus ka väikseid tapamaju või siis liikuvate tapamajade kasutamise võimalust. “Loomade ühest kohast teise vedamine ja auto peale ajamine tekitab neis stressi, mis omakorda vähendab liha kvaliteeti,” selgitas Pomerants.
Kohtumisel sai selgeks, et nn ökoloogilise turismi arendamisel tuleb tekkinud probleemidele lahendused leida, sest ökoturistid poetoidust huvitatud ei ole.
Töökoosolekul tehtud ettepanekud võetakse arvesse Eesti Mahepõllumajanduse Arengukava koostamisel, mis peaks valmima hiljemalt selle aasta lõpuks.
Koostöös Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusega on varem kohtutud ka töötlejate, turustajate, tootjate, nõustajate ning teadustöötajatega.
28. jaanuari arutlusteemaks oli GMO ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimine.
Allikas: Põllumajandusministeeriumi 28.01.2005 pressiteade
|
