Mandvilli (Mandevilla Lindl.) perekonnas on 130 liiki taimi, kes elavad looduslikult troopilises Ameerikas. Nad kuuluvad koerakooluliste (Apocynaceae) sugukonda. Enamik neist on liaanid, kuid perekonnas on ka mitteroniva varrega püsikuid ja poolpõõsaid. 

Paljusid ilusate suurte lõhnavate õitega mandville kasvatatakse parasvöötmes toataimedena. Esimesed mandvilli sordid on teada juba aastast 1868. Amasoonases elavad indiaanlased kasutavad mandvilli varte mürgist  piimmahla  raviotstarbel soolatüügaste, kärnade ja seenhaiguste puhul. Taim on nimetuse saanud Inglismaa Buenes Aireses resideerunud ministri H. J. Mandeville auks, kes esimesena tõi lõhnava mandvilli (M. laxa) Euroopasse.

Mandvilli lehed meenutavad vahalille lehti, kinnituvad varrele vastakult ja on sulgja roodumusega. Õisik areneb varrelehtede kaenlas külgmiselt ja on 3-7 õiega kobarõisik.  Nupu staadiumis enne avanemist on õis spiraalselt keerdunud. Vahel võib mandvill ka vilju moodustada. Need on huvitavad piklikud kukrud.

Segadust mandvillide seas põhjustab see, et varem oli osa liike dipladeenia (Dipladenia) perekonnas, enam aga mitte.

Mandvill on populaarne aiataim troopikas või meil toataim tänu pikale õitseajale. Eestiski õitseb taim kevadest hilissügiseni. Heaoluks vajab mandvilla toitaineterikast, õhku ja vett läbilaskvat mulda. Hea on lisada valmismullale pisut kõdusõnnikut või head kompostmulda.

Mullareaktsioon peaks olema nõrgalt happeline kuni neutraalne. Kindlasti ei meeldi taimele poti alusel seisev vesi. Hea on ümberistutamise ajal lisada poti põhja vanadest savipotikildudest või jämedast liivast mõnesentimeetripaksune drenaaž.  Õitsemise ja kasvamise ajal märtsist septembri lõpuni vajab taim rikkalikku kastmist ja väetamist. Palaval ajal võib taime ka puhta leige veega piserdada. Talvel võib taim olla jahedamas, kuid valges kohas. Meie hoiame mandvilli talvel ruumis, mille temperatuur on +18...+22 °C. Kirjanduses on mainitud, et mandvill talub talvel ka vaid +7...+10 °C temperatuuriga ruumi. Jahedamal puhkeperioodil vajab taim ka hoopis ettevaatlikumalt kastmist. Taime pikad nõtked võrsed vajavad toestamist ja vajadusel sidumist. Kevadel, enne kasvu algust võib taime ka pügada, pikki varsi lühemaks lõigates.

Mandvilli paljundatakse suvel poolpuitunud 8-10 cm pikkuste pistikutega. Juurdumist hõlbustab juurekasvuhormoonidega töötlemine ja altsoojendus juurdumise ajal. Liike saab ka seemnetega paljundada, mis külvatakse kevadel.

Väga kuiva õhuga ruumis võib mandvillat kahjustada punane kedriklest. Selle tõrjeks tõsta õhuniiskust, piserdada lehti sagedamini, pesta taim ettevaatlikult sooja dušši all või äärmise abinõuna kasutada mürkkemikaale (akaritsiide ehk lestatõrjevahendeid).

Eestis müüakse paremates taimeärides valgete õitega boliivia mandvilli (M. boliviensis) ja Brasiiliast pärit punaste või roosade õitega Sanderi mandvilli (M. sanderi) ning selle sorte. Inglise keeles kutsutakse seda liiki ka Brasiilia jasmiiniks.

Urmas Laansoo, Taimede sõber, Tallinna Botaanikaaed, 12.07.2008.